kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898.aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Ta uuris radioaktiivsuse füüsikaliste, keemiliste ja biologiliste omaduste mõju ning sai puhta raadiumi eraldamise ja selle omaduste uurimise eest Nobeli keemiapreemia. Tema loengud radioaktiivsuse kohta olid maailmakuulsad . Veel üks saavutus oli raadiumiinstituudi loomine 1914.aastal, milles oli füüsika ja meditsiiniosakond. Füüsikaosakonna juhatamise võttis Marie Curie enda kanda . Esimese maailmasõja ajal organiseeris ta Punase Risti röntgeniteenistust. Nobeli auhinnad · Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903. aastal Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal".
· Avastasid radioaktiivsed ained: polooniumi ja raadiumi. · 1898. aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. · I maailmasõja ajal töötas ta koos oma tütrega välja mobiilse, röntgenuuringute jaama. Õpetamine kõrgkoolis · 196. aastal sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas. · 1914. aastal sai temast Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhataja. · Ta pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tsehhoslovakkias. · Temast sai Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Kiirituse mõju · Ta suri 1934 Prantsusmaal Sallanches'is leukeemiasse, mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajärjel. · 1995.aastal maeti Marie Curie esimesmese naisena oma teenete eest ümber Pariisi Panteoni. · 1990. Aasta oli tema portree
teadlastel takistamatult uraani uurida. Marie Curie oli esimene inimene, kes sai kaks Nobeli auhinda. Ta on üks kahest inimesest, kes sai Nobeli auhinna kahel alal (teine oli Linus Pauling). 3 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Marie Curie õpetas Pariisi lähedal Sèvres'is õppeasutuses nimega École normale supérieure des jeunes filles füüsikat ja keemiat. 1914 sai ta Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhatajaks. Pärast sõda, 19181927, töötas ta seal koos tütar Irène'iga. Instituudist arenes välja tuumafüüsika keskus. Curie pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tsehhoslovakkias.1922. aastal sai temast Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Ta otsis radioaktiivsete ainete kasutamise võimalusi meditsiinis. Hiljem oli Marie Curie nördinud sellest, et paljud arstid ja kosmeetikud kasutasid radioaktiivseid materjale ilma ettevaatusabinõudeta.Ta suri 1934
eraelul pole mingit pistmist tema teadusega- ja ta läks tseremooniale. Sõda ja rahu 1912 kuni 1913 hoolitses Pariisi uues korteris Marie laste eest Poolast pärit kasvataja. Marie ise tundis end halvasti. Tal oli närvivapustus, mille põhjustas armulooga kaasnenud skandaal. Marie sõitis Lõuna- Inglismaa rannikule puhkama. Seal aitas teda shokist üle saada Hertha Ayrton, teadlane ning naiste õiguste eest võitleja. Marie pöördus tagasi Pariisi, kus algas uue teadusasutuse - Raadiumiinstituudi - ehitamine. Septembris 1914 tungis Belgiasse ja Kirde-Prantsusmaale Saksa vägi, algas Esimene maailmasõda. Prantsusmaa valitsus kolis Pariisist riigi edelaosas asuvasse Bordeaux'sse. Marie sõitis sinna rongiga, kaasas hinnaline raadiumivaru. See ei tohtinud langeda vaenlase kätte. Raadium oli hinnaline aine, mida Marie lootis kasutada meditsiinilistel eesmärkidel. Marie ja tema teismeline tütar Irene tahtsid selles sõjas inimelusid päästa. Nad sobitasid
annaabi.ee 
