Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Raad ja raekoda Kõige tähtsam ilmalik ehitis keskajal oli raekoda, kus pidas istungeid linnavalitsus. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad oli linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Neid inimesi kutsuti raehärradeks. Palka nad linnavalitsemise eest ei saanud. Töökorraldus oli korraldatud nii, et üks osa raadist tegeles ühel aastal ning teine järgmisel aasta. Sellisel meetodil oli puhkaval koosseisul võimalik tegeleda oma elatise teenimisega. Rae ülesanded olid algul põhiliselt majanduslikke küsimuste lahendamised-turukorraldamine, maa-alade andmine kauplustele. Veel olid ülesanneteks normiandlus ning administratiivne tegevus.Normiandlus nägi ette linnaseaduste tühikute täitmist. Seda tehti igal aastal linnakodanikele teatavaks ettelugemisega raekoja ees. Administratiivse tegevuse alla läks
Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku. Kõikumise põhjus, et pole koostatud võrdsetel printsiipidel. 16saj I pooles alllinnas 5000 elanikku Toompeal 1000, eeslinnas 700. Kokku sajandi keskel ca 7000-8000. Tallinnas Lübecki õigus. 1248 esmamainimine. 1230. aastate alguses oli juba kaupmehed. Umbes sel ajal sai taanlastelt Lübecki õiguse. Tartu sai 1254 piiskopi residentsiks. 1262 linnast ennast juttu, raadist ka. Kehtis Riia õigus, mis oli Ojamaa ja Hamburgi õigusega seotud, mis omakorda Lübecki õigusega. Keskaja lõpus 5000-6000 inimest. Pigem siiski vähem. Pärnu – Saare-Lääne piiskopilinn Vana-Pärnu. 1251 mainiti katedraali, 1263 põletati. Jäi kindlustamata asulaks, millel linnaõigus aga linnamõõtu välja ei andnud. Hiljem likvideeriti. Teisel pool jõge oli Uus Pärnu, millest sai Hansalinn. Elanikke ca 1000. Viljandi – 13saj tekkinud. 1283 Riia õigus. Elanike arv ca 1000
annaabi.ee 
