Minimaalne kokkutõmbumiseks vajalik mass on umbes miljon päikese massi. Galaktikate tekkimist määravad: 1. Algtingimused nendeks oleksid kokkutõmbumised, kokkutõmbumiste kiirus, algne keemiline koostis ja jaotumise kiirus. 2. Keskkond 3. Kohtumised teiste planeetidega nendeks oleksid põrkumised, ühte sulamised ja ühinemised. Nähtav aine: Nähtavaks aineks on: · Tähed · Külm gaas seda on võimalik vaadelda raadioteleskoopide abil · Kuum gaas seda võimalik vaadelda röntgensateliitide abil Tume aine: Tume aine pole seotud kiirgusega. 400 000 aastat peale Universumi paisumise algust olid tavalise aine tiheduse häiritused vaid umbes 10 -5 keskmisest tihedusest. Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud. Tumedat ainet on igal pool, aga me teda ei näe ja ei tunne. Et määrata nähtava ja tumeda aine masse tuleb:
Soojuspaisumise rakendused 1912 G. Dalen, Stockholm, automaatsed gaasiregulaatorid majakates ja boides 1920 Ch. E. Guillaume, Sevres, täppismõõtmised, anomaalsed sulamid Elektromagnetiline kiirgus 1909 G. Marconi, London, panus raadiosidesse (saatja ja detektor) 1928 O. W. Richardson, London, termoionisatsiooni seadus dioodis 1947 E. V. Appleton, London, raadiolainete murdumine ionosfääris, Appletoni kiht 1974 M. Ryle, Cambridge, raadioteleskoopide apertuuri-süntees 1974 A. Hewish, Cambridge, otsustav osa pulsarite avastamisel 1993 R. A. Hulse, Princeton neutrontähtedest lähiskakspulsari avastamine, grav. lainete allikas 1978 A. A. Penzias, Holmdel, N. J. , R. W. Wilson, Holmdel, N. J. , kosmoloogiline kiirgusfoon 1901 W. C. Röntgen, München, X-kiirte avastamine 1914 M. von Laue, Frankfurt, X-kiirte difraktsioon kristallides 1915 W. H. Bragg, London, W. L. Bragg, Manchester,
Nii lääts- kui peegelteleskoobid avardasid tollaste astronoomide võimalusi nõrgemate, silmale nähtamatute tähtede ja planeetide avastamiseks ja uurimiseks. 3.2.4. Raadioteleskoop Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide – raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust. Tavaliselt on raadioteleskoopide puhul tegu paraboolantennide ehk niinimetatud taldrikantennidega. Mida suurem on „taldriku“ läbimõõt, seda nõrgemaid signaale on võimalik sellega vastu võtta. Millises lainealas antenn signaali vastu võtta suudab sõltub eelkõige antenni ehituslikest iseärasustest. 3.2.5. Teleskoopide süsteemid Juba lääts- ja peegelteleskoope ühendati omavahel paarikaupa süsteemidesse suurendades
etteantud täpsusega liikumise vastavalt suvaliselt muutuvale sisendjuhtimis- signaalile. Juhtimissignaal võib muutuda laias diapasoonis suvalise ajalise seadus- pärasuse järgi ning olla mehaaniline või elektriline. Kõige sagedamini on sisend- signaaliks kas kiirus või etteandeseadme võlli pöördenurk. Järgivajameid kasutatakse mitmesuguste metallilõikepinkide, automaatmõõte- süsteemide, robotite ja manipulaatorite, raadioteleskoopide anteenide, kosmoseside süsteemide ja mitmesuguste teiste masinate, mehhanismide ja seadmete ajamina. Järgivelektriajami struktuurskeemi on kujutatud joonisel 5.1. Joonis 5.1 Oma olemuselt kujutab järgivajam endast kõrvalekalde kompenseerimise põhimõttel töötavat suletud juhtimissüsteemiga elektriajamit. Sisendsignaali andur SA muundab etteandeseadme võlli pöördenurga sis või pöörlemiskiiruse sis elektriliseks pingeks
annaabi.ee 
