tehnoloogiline areng ning arvestatavat turgu on leidnud täiesti uued teenused. Nii näiteks oli 2001. aastal Eestis mobiiltelefonide kasutajaid 54% elanikest ning kasv näib jätkuvat. Eestis tegutseb kolm mobiilsideoperaatorit, 2003. aastal on plaaninud seniste operaatorite võrkude baasil turule tulla veel kaks firmat. Ka fikseeritud telefonide nõukogude ajast pärit aastatepikkused ootejärjekorrad on lühenenud suuremates asulates pea olematuks, maapiirkondadesse paigaldatakse raadiotelefone, digitaaltehnika arenguga on paranenud side kvaliteet. Mobiilside pealetung on siiski fikseeritud võrgu tarbijaid viimastel aastatel kahandanud, operaatorid näevad täna peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku aga nimetavad telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks,
aastateni kiire tehnoloogiline areng ja arvestatavat turgu leidsid täiesti uued teenused. Nii näiteks oli 2001. aastal Eestis mobiiltelefonide kasutajaid 54% elanikest ja kasv jätkus. Eestis tegutses kolm mobiilsideoperaatorit, 2003. aastal plaanis seniste operaatorite võrkude baasil turule tulla veel kaks firmat. Ka fikseeritud telefonide nõukogude ajast pärit aastatepikkused ootejärjekorrad lühenesid suuremates asulates pea olematuks, maapiirkondadesse paigaldati raadiotelefone, digitaaltehnika arenguga paranes side kvaliteet. Mobiilside pealetung siiski kahandas fikseeritud võrgu tarbijaid, operaatorid nägid peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku pidasid telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks,
annaabi.ee 
