Aruanne kaitstud.................................................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. WLAN raadiovõrgu lühikirjeldus Wireless Local Area Network ehk juhtmeta kohtvõrk põhineb raadiosidel litsentsivabadel sagedustel 2.4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha
10 5.TÖÖTINGIMUSED Lennutingimused on igal lennul erinevad ja see muudab töö vaheldusrikkaks, kuigi vahel ka ettearvamatuks. Piloodi töö on suurel määral mõjutatud ilmastikutingimustest. Vastupidiselt levinud arvamusele, nagu häiriks lennukiliiklust kõige enam udu, on suuremaid probleeme tugeva tuule, vihma ja lumega. Vaimne koormus on piloodi töös väga suur, füüsiliselt koormust aga vähe. Pingutust nõuab keskendumine, sest raadiosidel on alati mingi ragin või sahin fooniks ja dispetseri informatsiooni tuleb kogu aeg jälgida. Lendurite tööaja reguleerimisel järgitakse töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid. Lennufirmad võivad kehtestada piirangud lendurite lennuajale, järgides töö- ja puhkeaja seaduse piiranguid üldisele tööajale ja nõuet, et aastane lennutundide arv ei ületaks 900 tundi. Lennuaega arvestatakse õhusõiduki lennu sooritamise eesmärgil seisupaigast liikuma hakkamisest kuni
määramise meetodi leidmine. Pandi välja 20 000 naela isikule, kes leiab viisi, kuidas määrata laeva asukoha pikkuskraadtäpsusega 30 meremiili. 1761. a. töötas John Harrison (1693 1776) välja kronomeetri, mille abil sai määrata pikkuskraadi ning mis käis ette või jäi maha vaid sekundi päevas. Järgneval kahel sajandil kasutati sekstante ja kronomeetreid kombineeritult pikkus- ja laiuskraadi määramisel. 20. saj. alguses kasutati mitmeid raadiosidel põhinevaid navigatsioonisüsteeme, mida kasutati laialdaselt ka II maailmasõja ajal. Tuntuim neist on LORAN (Long Range Aid to Navigation). Mõned 3 paigalseisvad raadionavigatsiooni süsteemid on tänapäevalgi kasutuses. Nende üheks puuduseks on see, et kasutades kõrgsageduslike raadiolaineid saab määrata täpse positsiooni, kuid väikesel alal ning kasutades madalama
annaabi.ee 
