Hitler oli alguses nii julge, kuid kui ründekära puhkes lõi ta kartma, mehed said haavata, osad surid. Hitler tõmbas kõrvad lonti ning jättis sõja seljataha, andis alla ning kogu tema armee tegi sama, järgisid Hitlerit. Loe teksti Normandia dessandist ja vastupanuliikumisest Prantsusmaal ning leia kolm põhjust, miks oli teise maailmasõja suurim dessantoperatsioon liitlastele edukas. 1. Nad kindlustasid kõik rannad, kus võis oodata meredessanti 2. Edastasid raadiosidega valeinfot dessandi toimumise ja aja kohta. Pettus läks korda 3. Inimkaotused olid väikesed, kardeti suuremat kaotust Täida tabel teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta konverents aasta otsused teheran 28. nov – 1. dets 1943 Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid jalta 4.-11
Invasiooni pidi õhust toetama üle 13 000 pommitaja, lahingu- ja transpordilennuki. Võrdluseks: Luftwaffe'l oli neid D-päeval vastu panna alla 400. Liitlased olid sõiduvalmis seadnud ligi 6500 laeva ja dessantalust, mis pidid operatsiooni esimese kolme nädalaga Normandiasse tooma ligi 200 000 sõidukit ja 600 000 tonni varustust. Liitlaste trumbid: osav bluff ja soodne ilm Sakslaste tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõtlesid britid välja geniaalse plaani, edastades raadiosidega valeinfot ning rajades Maidstone'i ja Canterbury ümber hiiglaslikud võltslaagrid tuhandete osaliselt varjatud libatankide ja -lennukitega. Luureagendid lekitasid valeuudist, et liitlaste võimsaim rünnakrühm, USA 3. armeeüksus, võtab suuna Pas de Calais'le otse inglaste Doveri vastas. Pettus läks korda. Sakslased koondasid oma tugevaima, 15. väeüksuse Pas de Calais'sse. Kui see oleks dessandipäeval kaitsnud Normandia rannikut, oleks liitlasvägede rünnak ilmselt läbi kukkunud.
väikeste sagedustega elektromagnetlaineid. Kõik kehad kiirgavad vähesel määral teatud sagedustega elektromagnetlaineid. Soojuskiirgus on ainult üks nendest. Arvatakse, et elusate ja elutute kehade kiirguste lainepikkused on erinevad. Seda kiirgust on jäädvustatud ka fotode peal, mille põhjal on hinnatud ka inimeste tervislikke seisundeid. Telepaatiline kommunikeerumine „koosneb“ informatsiooni vastuvõtjast ja informatsiooni saatjast, mis on analoogiline raadiosidega. See tähendab ka seda, et kui eksisteerib üks nendest, siis peab eksisteerima ka teine. Telepaatia korral peavad näiteks kahe inimese teatud kindlad ajupiirkonnad olema ühesuguse aktiivsusega. Näiteks inimene A „saadab“ telepaatilisel teel inimesele B oma enda mõtetes oleva kujutise teletornist. Järelikult inimeste A ja B teatud kindlates ajupiirkondades peavad tekkima täpselt ühesugused ajuaktiivsused kujutamaks teletorni.