IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2008 a. sügissemester Ülesanne nr. 1. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a = 13 (kõrgus) × b = 15 cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi?
Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida signaali ja häire segu kuju; parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10
Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida · signaali ja häire segu kuju; · parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; · parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4
Kaasaegses telefonisides edastatakse kõnesid suurte vahemaade taha klaaskiududest koosneva valguskaabli abil, milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seda lainet moduleeritakse ülekantavate helisagedusvõnkumistega. Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiiltelefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 18
kaabli abil, milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seda lainet moduleeritakse ülekantavate helisagedusvõnkumistega. Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid 78 (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiil- telefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 10.2.3. Valguslained Kui räägitakse valguslainest, siis mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. Räägitakse E vektorist kui valgusvektorist. Põhjendus: muidu on raske laineid ette kujutada ja kasutada nende graafilisi liitmisi ja lahutamisi. Seda enam, et
• andmete mahalaadimine infrapuna ühendusega pihuarvutisse, mitte kaabliga; • logger/salvestusseade on kompaktne ja veekindel, pole mõjudele eksponeeritud osasid; • raskesti ligipääsetavatesse või kaugel asuvatesse kohtadesse (näiteks saared) on võimalik muretseda ka GSM andmeedastusega EcoCounter infrapuna loendur. Joonis 9. Eco Counter pyroelectric sensor (kahesuunaline) 3.2.3 Raadiokiir-loendur RBX5 seade koosneb raadiosaatjast, vastuvõtjast ja loggerist (joonis 10). Loendur võib olla seadistatud kõndijate, ratturite ja autode loendamiseks. Seade on ilmastikukindel ning väidetavalt ei sega loendust vihma- ja lumesadu, tuul ega torm. Suurimaks lubatud vahemaaks saatja ja vastuvõtja vahel on 8 meetrit, sättides loendusintervalliks minutirežiimis 1 tundi, mahutab logger 670 päeva andmed. Seadet toitvad AA liitiumpatareid kestavad umbes aasta (sõltuvalt loendusrežiimist ja ilmastikust, temperatuurist).