Mõnikord peab metsast toodud helilinte kogema mitmeid ja mitmeid kordi ja siis võib juhtuda, et helid kõlavad lausa imelistena. Neli konna Tekst ja fotod: Fred Jüssi Aprill 2000 1982. aasta 23. aprilli soe ning tuulevaikne hommikupoolik tõotab helilindistamiseks sobivat õhtut ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid
Algul kasutati nimetust Tallinna Telekeskus, seejärel Tallinna Televisioonistuudio. Alguses olid saated vaid laupäeviti ja pühapäeviti. Aasta lõpuks oli Eestis ligi 1300 telerit. Esimese aasta lõpus anti saateid keskmiselt 0,6 tundi päevas, 1965 kestis saatepäev 6,4 t. Oktoobrist 1956 väljastati programmi 6 päeva nädalas, 1961. aastast 7 päeva nädalas. Sel ajal oli Eestis juba 58000 telerit ja auditoorium ulatus 15 protsendini elanikkonnast. Novembris 1964 hakati kolima Raadiomajast Telemajja (Lomonossovi = Gonsiori 27, kus oli kolm stuudiot), esimene saade oma majast läks eetrisse alles juulis 1965. 14. jaan. 1965 nimetati Tallinna Televisioonistuudio ümber Eesti Televisiooniks. 1970. aastate alguses muutus Põhja-Eestis nähtavaks Soome televisioon (käiku läks Helsingis uus, võimas saatja), see muutis ideoloogilise olukorra siin nõukogude äärealal küllalt eriliseks. Tallinnas sai valida kuue teleprogrammi vahel, sh kaks Soomest.
annaabi.ee 
