12. detsember 1979 toimus koosolek NSV Liidu mõjuvõimsama neliku vahel (Breznev, Juri Andropov, Dmitri Ustinov, Andrei Gromõko). Koosolekuga otsustati lõplikult NSV Liidu väed Afganistani viia. NSV Liidu vägede esimesed inimkaotused tulid juba 25. detsembri õhtul. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. Toimus riigipööre Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ning staabihooneid. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee. Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest. Neist 36 hukkus. Eestisse on tänaseks jäänud 800900 nn esimese Afganistani sõja veterani. Kapten Karl Paks juhib Afganistani sõja veterane ühendavat organisatsiooni - Relvavendlus. Nõukogude väed alustasid lahkumist 15. mail 1988.
detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad; ● 27.dets. õhtul alustasid KGB(NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee) spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79 teostamist, mis tähendas ootamatu rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamist; ● Plahvatus oli teistele rühmadele märguanne rünnakut alustada. Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ja staabihooneid.Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee, mis paiknes mäe tipul; ● Paleed rünnanud KGB rühmad, mille võitlejad olid riietunud Afganistani armee mundritesse röökisid lahingumöllus vales mundris mehed venekeelseid vandesõnu, et mitte tappa üksteist ja palees olevaid Nõukogude arste; ● Kuna Afganistani sõda oli USA ja NSV Liidu vahelise Külma sõja
Bojarinov, kes oli ka Teise maailmasõja aegne partisanisõja ja linnarünnakute spetsialist. Kell 19.35 lasi KGB erirühma Zeniit väike diversioonigrupp õhku Kabuli peapostkontori ja selles asuva sidekeskuse, millega viidi rivist välja kogu riigi telefonisüsteem, katkes valitsusasutuste salajane sidesüsteem ja terve riik lõigati ära välismaailmast. Plahvatus oli teistele rühmadele märguandeks rünnakut alustada. Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust, staabihooneid jms. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee, mis paiknes mäe tipul. Kaitsjad, koos Aminile otsealluv sajameheline ihukaitse, avaldasid tugevat vastupanu, kuid tapeti, hukkus ka Amin. Amini palee ründamisel langes kakskümmend Nõukogude ründajat ning ka polkovnik Grigori Bojarinov. Pärast strateegiliste punktide hõivamist viidi Afganistani täiendavad Vitebski ja Pihkva dessantdiviisi väeosad. (Vikipeedia) 1
annaabi.ee 
