kaldalt laevale. AISile on iseloomulik sõltumatu režiim, mis kasutab SOTDMAd ning ei vaja korraldusi andvat peajaama. Raadioprotokoll on koostatud selliselt, et laeval paiknevad jaamad toimivad sõltumatul, iseorganiseeruval moel, vahetades kanali pöörduse parameetreid. Aeg on jagatud üheminutilistesse raamidesse 2,250 ajaühikuga raadiokanali kohta, mis on sünkroniseeritud GNSS UTC aja poolt. Iga osaleja korraldab oma ligipääsu raadiokanalile, valides endale vabad ajaühikud, võttes arvesse ajaühikute tulevast kasutust teiste jaamade poolt. Ajaühikute jaotamine ei nõua keskseadme-poolset kontrollimist. Sisevee-AISi jaam koosneb peaasjalikult järgmistest osadest: h) VHF-transiiver (1 saatja/2 vastuvõtjat); i) GNSS-vastuvõtja; j) andmetöötlusseade. Universaalne laevale paigaldatud AIS, sellisena nagu see on määratletud ning siseveelaevanduses kasutamiseks soovitatud IMO, Rahvusvahelise
· võimaluse piires asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama. Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik päästetööde juhti: · tulekahju tekkekohast ja ulatusest. · võimalikust ohust inimestele või koduloomadele. · muudest tulekahjuga kaasneda võivatest juhtudest (näiteks hooned). Koduses majapidamises: · lülita sisse raadio (soovitatavalt patareidega) ning seadista see kohalikule raadiokanalile, võimaldamaks saada operatiivset informatsiooni metsatulekahju leviku kohta. · vii ära süttimisohtlikud esemed (näiteks aiamööbel ja küttepuud) või kata korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks). · sule aknad ja uksed ning ventilatsiooniseadmed (vähenda tuuletõmmet majas). · sule kõik gaasiseadmed (soovitavalt peaventiil). · jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse (vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade
annaabi.ee 
