Saksamaale, sest Virumaal oli õlitoodang, mis oli vajalik kütuse jaoks. Üldmobilisatsioon: 30. jaanuaril 1944 kuulutas Mäe välja aastatel 1904-1923 sündinud meeste sundmobilisatsiooni. Üldiselt kohustati kõiki mehi, kes olid alla 60'ne eluaasta astuma omakaitsesse. Hiljem laiendati mobilisatsiooni kuni 1926. aastal sündinud noormeestele ja 1927. aasta sündinud poistele. Abiteenistusse värvati 1928. aastal sündinud poisse. 7. veebruaril raadiointervjuus kutsus Jüri Uluots rahvast üldmobilisatsiooniga kaasa minema ning astuma relvaga käes vastu Punaarmeele. Mobiliseeritute hulk ulatus 38 000 - 43 000 meheni. Mehed läksid sõtta oma kodumaa kaitseks, mitte III Reichi nimel. Mehi paisati rindele, täiendati Eesti leegionit, ülejäänutest moodustati 6 piirikaitseügementi. Lahingud Narva pärast, Auvere sillapea, terroristlikud õhurünnakud: 1. veebruaril 1944 jõudsid esimesed Punaarmee üksused Narva jõeni ning asusid seda
.., ..., ... - kokku 5. Märgukirjades juhiti tähelepanu sellele, et valitsetakse ilma rahva poolt valitud parlamendita, valitsus täidab ainult riigivanema käsku, demokraatlike vabaduste puudumine - valitsus tugineb järjest rohkem jõustruktuuridele ja niimoodi jätkates jõuab Eesti Vabariik välja militaarse diktatuurini. Sooviti kaitseolukorra reziimi kaotamist - kui seda ei tehta, siis opositsioon boikoteerib rahvuskogu valimisi. Päts ise ei vastanud märgukirjale millegi muuga, kui raadiointervjuus taunis neid inimesi, kes viis meie probleeme välismaale. Mingeid järele andmisi ei tehtud. Rahvuskogu valimisid toimusi täiesti uue valimissüsteemi järgi. Eesti muudeti 80 ringkonnaks. Kuna opositsioon bokoteeris, siis terves 50 ringkonnas esitati ainult 1 kandidaat - seltskondlik komitee esitas oma kandidaadi. Seltskondlikes komiteedes juhtiv koht isamaaliitlastel. Neis 50 ringkonnas valimisi ei toimunud, sest seal loeti see üks kandidaat kohe valituks. Üldiselt rahvuskogu
annaabi.ee 
