suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit 13 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T 1 10 W 8. Radar asub kõrgusel H m. Leida radari :
ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus sec 2 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 × 10 -13 W 8
kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega = ±1 sec? Ülesanne nr.3. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P = 1,0 kW. 2. Radari keskmine sagedus on f = 6,8 GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus = 1 sec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil = 2 kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G = 41 dB 6. Radari objekti hajumispindala on =20 ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 ×10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel 196 m. Leida radari : · Tegevuskaugus · Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures.
Sel juhul löbilaskeriba f 0 1 106 laius: 2 f 10kHz Q 102 1 1 ja ajakonstant: 31,8sek 2 f 10 4 9 Skeemitehnika. SS-98. ning t 3 3 32 96 Kui võnkeringile mõjub ristkülikuline raadioimpulss, siis võnkeringi vool ei suurene ega vähene hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku vältel ja seepärast erineb vool sisendpinge kujust eksponentsiaalse tõusu ja languse poolest, millede kestvus on ca. 3. Selleks, et säilitada raadioimpulsi ristkülikulist kuju st. võimalikult lühendada impulsi külgede kestusi, tuleb läbilaskeriba laiendada (vähendada hüvetegurit Q), mistõttu väheneb võnkeringil tekkiv pinge. Kui impulss lõpeb sel hetkel, kui
K ts NTS suurendab Rsis , PTS vähendab Rsis . K ts RväljTS = Rvälj K NTS vähendab Rvälj , PTS suurendab Rvälj Sagedusriba laiendamine NTS puhul: 81 Impulsside liigid ja parameetrid. Eristatakse kaht liiki impulsse: video- ja raadioimpulsse. Video- impulss on lühiajaline pinge- või voolumuutus alalisvoolu ahelas. Raadioimpulss on lühiajaline pinge või voolu jada, mille piirdekõveral on videoimpulsi kuju. Reaalse ristkülikimpulsi parameetrid: 82 5.5. Bipolaartransistori töö lüliti reziimis (staatika) Aktiivne koormus: 1) Sulgealas: Usis + - s. Ik0(E)RB < 0 Sulgemispinge UBE = Usis 2) Küllastusalas: Usis + - s. Küllastuse piirini: IK = BstIB + (1 + Bst)Ik0(E) BstIB
annaabi.ee 
