Massiivne betoonvarjestus kaitseb reaktori südamikust lähtuva kiirguse eest. Enamikel reaktoritel on 4 reaktoreid ja soojusvahetajaid ümbritsev lisa kaitsekest. Kasutamata kütuse aktiivsus on nii madal, et seda võib käidelda ilma varjestuseta. Tuumareaktoris kasutatud kütus on palju aktiivsem. Seda põhjustavad kütusest tekkivad lõhustumissaadused. Kui reaktoriga peaks toimuma avarii vabaneb keskkonda suurel hulgal raadioaktiivset materjali. Kui kasutatud kütus eemaldatakse reaktorist, siis see on kõrge temperatuuriga ja sulamise vältimiseks seda jahutatakse ning varjestatakse. 5 3 TUUMAELEKTRIJAAMADE LEVIK 30 riigis üle maailma on kokku 442 tuumareaktori, mille koguvõimsus on 372 GWe. Praegu ehitatakse 30 uut reaktorit ja planeeritud on 94 reaktori ehitus. Tuumaelektrijaamad toodavad 16% maailma elektrist. 6 4 TULEVIKU TUUMAELEKTRIJAAMAD
1.4. MUUD EHITUSMATERJALIDE OMADUSED Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid jne. Keskkonna saastumine on muutnud selle probleemi tunduvalt teravamaks. Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata raadioaktiivset kiirgust. Matrejali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema tihedus ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Vesiniku sisalduse suurendamiseks tuleb materjalisse viia võimalikult palju keemiliselt seotud vett. Peamised kiirgusisolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi jne. Kiirgusisolatsiooni probleemidega puutume kokku igasuguste kiirgusallikte puhul. Akustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. Helilained
Leidude vanuse määramiseks on vanemalt levinud raadiosüsiniku meetod. Selle meetodi kasutamine põhineb vaktil et süsiniku raadioaktiivne isotoop(süsinik massi arvuga 14) laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseenestikult ja vastavalt poolestus ajale kahaneb algkogus 5570 aastajooksul poole võrra. Võrreldes kahes süsiniku sisaldavas objektis, näiteks praegu kasvavas puus ja turba põhjast leitud puutüki süsiniku hulka nääme et viimases on raadioaktiivset süsiniku vähem kuna osa sellest on ajajooksul hävinenud.see vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata nii puutüki kui ka turbakihi vanust. Andmetöötlus viisid Igasugune uurimis töö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada kõigile üheselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega kasutatakse siin mitmeid
annaabi.ee 
