Punast rootsi Falu värvi maja fassaadi jaoks saatsid sugulased Rootsist. Maja kaunistati suure klaasist verandaga, mis meenutas Blumbergshofi mõisa verandat. Seejärel võis pere kasvama hakata – üheaastase vahega sündisid tütred Barbro ja Inga Britta (Bitti). Arved tegeles aktiivselt sisulise uurimistööga ning juba 1910. aastal kaardistati ja looditi tema juhtimisel katsejaama maa-ala, kaevati esimesed magistraalkraavid, raadati 2,5 ha madalsood, ehitati 2 ha drenaaži, valmis elamu juhataja ja külaliste majutamiseks, alustati turbalasundi sondeerimist ja tee-ehitust tookordse Piibe maanteeni. 1911. aasta 1. juulil alustati ilmavaatlustega Tooma künkale rajatud meteoroloogiaväljakul. Täpselt aasta möödudes korraldati Toomal esimesed kolmepäevased sookultuuri kursused, millest võttis osa 25 kuulajat. 1914. aastal laiendati Tooma katsejaama 42-hektarilise Kubja naabertalu liitmisega.
Metsade levik ja pindala Inimtegevuse puududes oleks Eesti kaetud metsade, soode ja veekogudega. Metsade katvust umbes 4000 a. tagasi hinnati 8590%-le. Meie ajaarvamise algusest, kui kasutusele võeti rauast tööriistad (vikat, kirves, ader), hakkas metsade pindala oluliselt vähenema ning metsade koosseis muutuma. Arvatakse, et 13. sajandiks oli metsasus vähenenud 60%-le pindalast ning eriti kannatasid viljakate kasvukohtade metsad, mida raadati põldudeks. 16.17. sajandil muutus järjest olulisemaks metsa kasutamine ehitusmaterjaliks, tooraineks ja kütteks. Põletati sütt ja aeti tõrva, puitu parvetati sadamatesse, palju küttepuitu kulus mõisa viinaköökides. 20. sajandi alguseks oli Eesti metsasus keskmiselt vähenenud ligikaudu 20%-le ning piirkondlikke eripärasid arvestades oli metsa kohati veel hulga vähem. Metsade olukord muutus oluliselt Teise maailmasõja järgsel perioodil. Mahajäetud põllumaad
annaabi.ee 
