toodetav puit kasutusele riigi siseselt. Kuid see viis pole jätkusuutlik ning selleks puidu raiumine põhjustab suurel osal metsade hävimist. Ainult 4.6% puidu toodangust eksporditakse (seda ametlikult, ametlikult toodetav puit moodustab hinnanguliselt vaid 10% kogutoodangust), seega moodustab Kongo maailmaturul väga väikese osa. Kõige rohkem eksporditakse Hiinasse ning Euroopasse. Märkimisväärseks probleemiks Kongos on metsade hävitamine. Praegu on aastane raadamise protsent 0.2%, see tähendab, et iga aastaga väheneb metsi 319,400 hektari võrra. Peamisteks põhjusteks võib lugeda põllumajanduse, selleks siis põletatakse metsi, teede ehitamise ja puidutööstuse. Kuigi raadamise protsent on viimased 20 aastat olnud konstante, siis puidu kasutamine on drastiliselt suurenenud. Metsatööstuse suurenemine on kaasa toonud ka keerulise probleemi, mis saab alguse valitsuse vähesest toetusest põllumajandusele – paljud
keskkonnaminister määrusega. (7) Keskkonnateenistus kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel: 1) kavandatud uuendus ja harvendusraie vastavust õigusaktide nõuetele, sealhulgas metsamajandamiskava kehtestamise otsusele, ning kehtestatud metsamajandamiskava alusel juba lubatud tegevuste koosmõju; 2) kavandatud lageraie korral metsa uuendamise kohustuse täitmise tagamiseks tagatisraha tasumise kohustuslikkust; 3) kavandatud valgustus, sanitaar, valik ja trassiraie ning raadamise, samuti metsa uuendamise vastavust õigusaktide nõuetele. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt kontrollib kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsateatise saamisest arvates kavandatud tegevuse õiguspärasust ja kui tegevus vastab nõuetele, teeb metsateatisele märke «lubatud», ning kui tegevus ei vasta nõuetele, märke «ei ole lubatud», võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut
annaabi.ee 
