kirjeldatud viirushaigus. levinud enzootiatena kogu maalimas väljaarvatud Austraalias ja Antarktikas ning Inglismaal, Iirimaal ja Jaapanis Nakkuse looduslikud reservuaarid: Kährikud, rebased, hundid, koerad, kassid, paljud nahkhiirte liigid · Viirus levib süljega · NB! Viirus ei levi nakatunud looma uriini, rooja ja vere kaudu · Eristatakse metsa- ja asulamarutaudi · Raabieseviirus on neurotroopne · Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes Marutaudile on vastuvõtlikud kõik soojaverelised loomad · Nakkusallikaks on haiged loomad, kes hammustades eritavad süljega viirust · Karnivoorid võivad nakatuda viirust sisaldavat pea- ja seljaaju süües Haiguse inkubatsiooniperiood on varieeruv, koertel 21--80 päeva, kuid see võib olla ka lühem või pikem.
viirust. Karnivoorid võivad nakatuda viirust sisaldavat pea- ja seljaaju süües. Tõestatud on ka viiruse aerogeenne levik laboratooriumi tingimustes ja nahkhiirte koobastes. Raabiesele on äärmiselt vastuvõtlikud rebased, hundid, koiotid, šaakalid ja rotid. Kõrge vastuvõtlikkusega on hamstrid, kährikkoerad, kassid, nahkhiired, merisead, küülikud, veised. Mõõduka vastuvõtlikkusega loomaliigid on koer, lammas, kits, hobune. Nakatumine: Raabieseviirus on neurotroopne. Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus) perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse
annaabi.ee 
