Pat.ana: Verevalumid suust kuni seedetrakti ulatuses, konjunktiviidil, skleeral; hüpereemiline, haavandid, ülemiste hingamisteede põletik. Dif.diagnoos: rinotrahheiit, suus- ja sõrataud, veiste katk, parainfluentsa, paratuberkuloos. Diagnoosimine: keeruline ATPV tõttu. Vereproov, ninast nõreproov, roojaproov. Piimaproove ja noorloomadel uurida nahka. Rhabdoviridae – ümbrisega Rhabdoviridae -> Perekond – Lyssavirus -> Tüüpliik - Raabiese viirus (RABV) -> Marutaud Vanim kirjeldatud viirushaigus. Levinud üle maailma enzootiatena väljaarvatud Austraalias ja Antarktikas ning Inglismaal, Iirimaal ja Jaapanis. Eestist pole enam leitud, kuid loomi vaktsineeritakse ikka (just sügisel – kutsikad piisavalt suured), kuna naaberriikides on. Levik: Nakkuse looduslikud reservuaarid: kährikud, rebased, hundid, koerad, kassid, paljud nahkhiirte liigid (vampiirnahkhiired). Viirus levib süljega - viirus ei levi nakatunud looma uriini,
· Nakkusallikaks on haiged loomad, kes hammustades eritavad süljega viirust · Karnivoorid võivad nakatuda viirust sisaldavat pea- ja seljaaju süües Haiguse inkubatsiooniperiood on varieeruv, koertel 21--80 päeva, kuid see võib olla ka lühem või pikem. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus). Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on