võnkeringi resonantstak. ja ka VS-astme väljundtak. oleksid võimalikult suured. Kõrgsagedussignaalist moduleeriva pinge saamiseks tuleb dioodiga jadamisi üh. koormustakisti R1. Sel juhul tekiks väljundvool üksnes det.-tava KS-võnkumise pos. poolp. ajal. Et UV muutuks ligilähedaselt samamoodi nagu moduleeriv pinge, ühendatakse koormustakistiga paralleelselt konde C2. Kui valida R1 ja C2 nii, et ajakonstant R1C2 on vähemalt 3x suurem kandevsageduse perioodist, siis neg. poolp. Ajal ei jõua pinge kondel UC2 ja seega ka koormustakistil R kuigivõrd langeda ja UV järgib küllalt täoselt moduleeriva võnkumise kõverat U. Kui aga valida ajakonstant liiga suur (suur R või C), siis tühjeneks konde liiga aeglsaselt ja moduleeriva signaali kõverajärsul langemisel (seega kõrgel helisagedusel) jääks pinge kondel C2 suuremaks signaali amplituudist
Olgu meil kaks maatriksit A ja B. Kui korrutamine on võimalik, siis nende maatriksite korrutis AB = D on maatriks, mille elemendid leitakse maatriksi A reavektorite Ri ja maatriksi B veeruvektorite Cj skalaarkorrutistena: dij ' Ri Cj . Näiteks, kui maatriksi A dimensioon on 2 × 3 ja maatriksi B dimensioon 3 × 2, siis nende korrutis AB on 2 × 3 maatriks: R1C1 R1C2 R1C3 AB'D ' R2C1 R2C2 R2C3 NÄIDE 8.4. Maatriksite korrutis Olgu vaja leida maatriksite A ja B korrutis AB = D, kui 3 1 8 0 5 A' B' 2 4 3 2 11 Korrutise elementide leidmine: Nii jätkates leitakse kõik korrutismaatriksi elemendid.
annaabi.ee 
