4) Tekst 5) Allkirjastaja 6) Allkiri 7) Koostaja E-kirja vormingu elementidega näite saab näha siit . 18 4 ARVUTIKIRI Sõrmistike ajalugu algab kirjutusmasinatest. Christopher Sholes leiutas esimese masstootmiseks mõeldud kirjutusmasina 1878.aastal ning algselt olid tähed masina sõrmistikul tähelistikuses järjekorras. Sholesi trükimasina veaks oli hoobade omavaheline paigutus. QWERT-süsteem on tänapäeval kõige kasutatavam ladina tähestiku paigutus kirjutusmasinate ja arvutite klaviatuuril. Põhilised faktid masinkirja ajaloost: (Viisimaa, 2011) Esimene patent kirjutusmasinale 1714.aastal Inglismaal (H.Mill). Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874. Kirjutusmasinate massilise tootmise algus. Sõrmistiku ühtlustamine 1898.aastal Toronto konverentsil. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad
Pildi põhjal: koodimuundur (Code Converter) kasutatakse arvutis tihti erinevaid koode ning ühelt koodilt teisele üleminekuks kasutatakse koodimuundurit. Näiteks kahendkoodilt kahendkümnendkoodile. Näiteks üleminekute näited (joonisel näha , saab mõlemat pidi minna). ( ps! nende armetute joontega seal on määratud noorem ja vanem järk (vastavalt siis y0-y3 noorem ja y4-y7 vanem) 12. Klaviatuur Klaviatuure on kahte liiki: QWERT - meie tavapärane klaviatuur, mis tegelikult loodi selleks, et vältida trükimasina “pulkade” risti/sassi minekut. Samuti oli selline tähtede paigutus valitud ka vältimaks tähtede segamini minekuks näiteks sõna “the” puhul, et vältida “ht” kombinatsiooni. Samas on qwerty anti-jamming (ehk tähtede segamini minek) optimaalne vaid inglise keele puhuks. Täna, kui klaviatuurid on elektroonilised ning puuduvad liikuvad osad, peale klahvide enda, pole QWERT
mittemagneetuvast alusest ja kaetud õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on lugemis/kirjutamispea. Kõvaketast iseloomustavad suured mahud, ketaste pakett pöörlemine mida suurem seda suurem müra ja energia vajadus. Floppy Disk on samuti magnetmäluga. 3. Klaviatuur. Klahvide paigutust tuntakse kõrvuti asetsevate klahvide järgi ülemises tähereas QWERTY. Levinud on ka klahvide paigutus nimega dvorak, mis on efektiivsem, kuid mitte levinud. QWERT kujunes väljas kirjutusmasinate ajal, mil see sai standardiks. Nupude taga olid haamrikesed, mis lõid vastu värvilinti ja kuna mitut kõrvuti seisvat ei saadud koos vajutada, siis paikutati inglise tähed nii, et kõrvuti poleks koos kasutatavaid tähti. Klahvide all on lülitid, mis on olemuselt binaarsed ehk on ühendus või ei ole. Tavaliselt tekib klahvi vajutusel kontakt trükkplaadiga. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skanneeritakse pidevalt klaviatuuri, mis moodustab maatriksi.