Q7 0,0005 N7 0,42 1.3 Sooja tarbevee koormus Sooja vee kulu = 0,4815 l/s Qtalv = 0,1009 MW Ntalv = 562,0 MWh Qsuvi = 0,08675 MW Nsuvi = 276,5 MWh 1 Summaarne sooja tarbevee koormus: N=838,6 MWh Summaarne koormus ühes välisõhu temperatuuride vahemikus: Q = Qküte + Qvent + Qsoetv Tabel 3. Summaarne sooja tarbevee koormus Temp, °C Q MW -25...-20 Q1 1,86 -20...-15 Q2 1,11 -15...-10 Q3 0,97 -10...-5 Q4 0,84 -5...0 Q5 0,71 0...5 Q6 0,59 5...10 Q7 0,46 Q 6,53 2. Graafik 1. Soojuskoormuse kestvusgraafik Sooja tarbevee koormus 3. Tippkoormus:
tsüklon = 7,6 (tsükloni läbimõõdu korral 1m) väljavise = 0,8% (hästi madal) v 2 1,2 19,5 2 Tsükloni takistus (rõhulang) p tsüklon = tsüklon = 7,6 = 1734 Pa 2 2 Kogu rõhulang p = p ' + p tsüklon = 1135 + 1734 = 2869 Pa Ventilaatori poolt avaldatav rõhk H ventilaator = 1,1 2869 = 3156 Pa Qvent=2,00m3/s Valime ventilaatori nr. 8, mille aerodünaamiliselt karakteristikult leiame a =0,5, n=1500 p/min. QH 2,00 3156 Ajami elektrimootori võimsus N = = = 13,3 kW . 1000 a ajam 1000 0,5 0,95 Joonis 6. Ventilaatori aerodünaamiline karakteristik /1/ 9
Parimad selleks kasutatavad soojustagastite mudelid töötavad kasuteguriga üle 70%. Nende laiemat levikut on siiani piiranud sundventilatsioonisüsteemi ja kasutatavate seadmete suhteliselt kõrge maksumus. Aastane soojuskulu külma 32 välisõhu ettesoojendamiseks madalatel välistemperatuuridel moodustab olulise osa (kuni 30 40%) kogukuludest ja on määratav seosest: Qvent = 0,34 * n *V * KP * 24 Wh n õhuvahetuse kordsus l/h V hoone kubatuur m3 0,34 õhu mahuline erisoojus Wh/(m3K) KP kraadpäevade arv Kolmanda osa soojustarbest kulutame sooja tarbevee ettevalmistamiseks hoones ja see sõltub palju perekonna tarbimisharjumustest. Sageli pestakse meil hambaid voolava kraaniveega, mis on ilmne veega priiskamine. Iga u. 50-kraadise kuuma vee liitri kohta kulub niisama palju energiat, kui 60 W hõõglamp kulutab tunniga. Kogu veetarbimisest moodustab
annaabi.ee 
