määramata, kehtivad sellistel tingimustel leitud valemid mitte ainult ühel kindlal jadal, vaid tervel jadade klassil. Sellist lähenemist võib ilmselt rakendada ka kahele ülejäänud üldistustele. 1.2.2 Elementide kordajate muutus (teine üldistus) Selle asemel, et järgmise elemendi annab kahe eelneva jada elemendi lihtne summeerimine, võib mõlemale liidetavale valemis anda kordaja. Edasises tekstis on sellist tüüpi lihtsamad jadad tähistatud Un. Nii saame seose Un = pUn-1 + qUn-2. Kuigi jada võib üldisuse huvides jätta ka üheselt defineerimata, võetakse tihti sellise jada alguseks V0 = 0 ja V1 = 1 , mis annab tavaliselt algsele kujule juurde mõned matemaatiliselt head omadused. Tuleb mainida, et tegelikult on selliste jadade näol tegu lihtsalt teist järku vabaliikmeta lineaarsete võrrandite lahenditega. Kuna need jadad 5
t. kui
limn(un+1)/un=L, siis 1. rida koondub, kui L<1 2. rida hajub, kui L>1 (Kui L=1 siis
teoreem ei anna vastust rea koonduvuse või hajuvuse küsimusele)
Tõestus1. olgu L<1. Vaatleme arvu a, mis rahuldab seost L=N korral kehtib
võrratus un+1/un
qun, un+2<qun+1