Euroopat sooviti muuta Damaskuse provintsiks. Araabia riik sai suuremaks kui kunagine Rooma impeerium. Sada aastat peale prohveti surma said araablased 732 aastal Poitiers lahingus strateegilise kaotuse osaliseks frankide majordoomuse Karl Martelli poolt. Nad jätkasid ekspansiooni. IX sajandil vallutasid Korsika ja Sardiinia ja 846 aastal olid Rooma väravate all. Oma ekspansiooni alguses araablased ei surunud alistatud rahvastele peale oma usku. Nad ehitasid kindlus-linnu (Kufa, Qum, Mosul, Basra jne.) ja korjasid andamit dhimmide ehk teiseusuliste käest. Karistati ainult maksude mittemaksjat. Umar II (717-720) oli esimene kaliif, kes alustas alistatud rahvaste vägivaldset islamiseerimist. Edu ei olnud, kuna kadus dhimmide maksubaas. Peale tema surma nõudsid siiidid võimu üleandmist Ali otsestele järglastele. 749 aastal Ali pooldajad vallutasid Kufa linna ja kukutasid Umejaadide viimase kaliifi.
eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt. (Viires, 1993) 4. Sölkupid 4.1 Nimetus Sölkupid on samojeedi rahvas, kes kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Enesenimetused on sölkup, sölkup, sösqum, cumõl qup, süssü qum, mis tõlkes tähendab "taiga- või metsainimene". Vene keeles nimetatakse sölkupe ostjakisamojeedideks. (Sölkupid, 2018) 4.2 Asuala Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga. (Vallikivi, 2018) 8
annaabi.ee 
