Tema auks peeti 18.-22.märtsini viiepäevalisi pidustusi. Sel puhul said kooliõpetajad oma honorari. QUIRINUS Quirinusel oli suur tempel Kvirinaali künkal; on ta ju seesama vana jumal, kes on künkale nime andnud. Quirinus oli sõjajumal, kes ajapikku jäi Marsi varju, ent seeeest oli tema osaks rahvakoosolekute juhtimine, millest algselt võtsid osa sõjaväeteenistuseks kõlblikud mehed. Teda on samastatud Romulusega, kes oli Marsi poeg. Quirinuse templis säilitati vanast ajast pärit relvi ja Quirinuse preestes võidis neid oliiviõliga. Võib-olla kujutleti, et neis relvades peitub eriline elujõud, nuumen. MARS Roomlased pidasid ennast Marsi poegadeks. Tema oli see jumal, kes kaitses neid Itaalia poolsaarele sisse rännates. Mars oli ka see, kes juhtis uue põlvkonna väljarännet, kui inimesed ülerahvastumise tekkides oma elupaikad jätsid ja teistesse kohtadesse asusid.
Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis
annaabi.ee 
