nad ühiskonnale kahju, mitte kasu. · Pole vaja dramatiseerida kurjust, mida karistamisega ja kurjategija märgistamisega tahes-tahtmata tehakse. Tähtis on ära hoida ühiskonna lõhenemine kaheks vaenutsevaks pooleks - kurjategijateks ja mittekurjategijateks. 6 Klassivastuolud leidsid tee kriminoloogiasse läbi radikaal Richard Quinney ja tema raamatu ,,Kuritegevuse sotsiaalne reaalsus". Tema juhtis oma teoses tähelepanu sellele, et paljudele majanduslikult valitseva klassi üleastumistele vaadatakse lihtsalt läbi sõrmede. Tema ja paljude radikaalsete kriminoloogide teeneks võib lugeda nö. poliitiliselt tundlike probleemide avalikustamist. See on kutsunud ja kutsub ka edaspidi esile võimukandjate meelepaha, kuid tagab ühtlasi teaduse sõltumise päevapoliitilistest huvidest. Kokkuvõte
} Konflikt tekib, kui grupid konkureerivad samas valdkonnas. Kuna iga grupp püüab säilitada oma sotsiaalset positsiooni, tekib konflikt gruppide vahel. } Seadused on loodud poliitiliselt orienteeritud gruppide poolt, kes otsivad valitsuse toetust selleks, et aidata kaitsta oma huvisid ja õiguseid. Kui grupp saab piisavalt toetust, luuakse uus seadus, mille tulemusel opositsioonis oleva grupi huvid kannatavad. Kuritegevus, ideoloogia ja reaalsus Richard Quinney vaated on esindatud tema 1970.a. ilmunud raamatus The Social Reality of Crime. Reaalsus on ideoloogiliselt konstrueeritud ehkvõimugruppidel on võimalus defineerida reaalsust nii, et see on neile kasulik. Sel moel kuritegu ei ole midagi, mis on “kurjus” oma loomu poolest, vaid sotsiaalne konstruktsioon võimulolijate kasuks. Uus kriminoloogia } Tuntud radikaalse kriminoloogia esitluseks on 1973. a ilmunud Ian Taylori, Paul Waltoni ja Jock YoungiThe New Criminology.
annaabi.ee 
