Hiljem rajatigi paljud kirikud inkade ehitiste vundamentidele ning nad on säilinud suurepäraselt tänapäevani. Arhitektuurivallas väärivad mainimist inkade sillad, kanalid, akveduktid jms. Muidugi arhitektuuri imeks peeti hispaanlaste poolt ka Cuzco linna, mis ületas tolleaegse Madridi mõõtmed peaaegu kümnekordselt. Cuzco oli ehitatud ühtse plaani järgi, tema peatänavad olid laiad ja hästi sillutatud ning eriti võimsa ehituskompleksi moodustasid seal Inti, Mama Quilla ja teiste jumaluste templid ning elava ja surnud Sapa Inca'de paleed. [1.] Machu Picchu Machu Picchu, mis tähendab tõlkes 'vana mägi', 'vana tipp' ning on tuntud ka inkade kadunud linnana, on hästi säilinud kindlustatud asula Peruus. Seal on säilinud enam kui 200 hoonet ning see on inkadetin kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab ka Urubamba jõgi.
Inkad olid ka kvalifitseeritud insenerid, kes ehitasid teedevõrke, mis hõlmas tunneleid, teid ja sildu. Peamised marsruudid kulgesid Andide rannikul 4450 miili ja rannikul 2500 miili ulatuses. Teised teed ühendasid peamised teed teistega. Inkad võisid ohverdada jumalatele nii loomi kui inimesi. Päikese kummardamine oli rahvuslik religioon. Peamised jumalad olid: Virachoca- kõikvõimas ja kõrgeim, kuid teda kummardasid ainult aadlid, Inti- päikesejumal, Mama Quilla- kuude jumalanna ja Illapa- vihma, äikese ja välgu jumal. Inkad otsisid märke ja tunnuseid, et tulevikku ennustada, eriti enne oluliste toimingute tegemist. Taevas- tähed, ilm, planeedid, kuu ja muidugi ka päike olid kõik vaimsed olendid. Arvati, et paljud koopad, mäed, allikad ja rahnud olid täidetud looja jumala vaimuga. Inkad tegid väga täpseid astronoomilisi vaatlusi. Nad pidasid arvestust päikeseloojangute ja
annaabi.ee 
