mängima trompetit. Armstrong naasis Chicagosse aastal 1925. Pärast naisest lahkuminekut mängis Armstrong Al Capone partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks Earl Hinesiga. Pärast New Yorgi Connie Innis töötamist kolis Armstrong aastal 1930 Los Angelesse. Seal mängis ta New Cotton Clubis. 1931. aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides. Pärast mitut aastat rändamist jäi Louis aastal 1943 oma neljanda naise Lucille'iga elama Queensi New Yorgis. Järgmised 30 aastat mängis ta 13. augustil 1947 loodud kuueliikmelises bändis. Aastal 1964 salvestas ta oma läbi aegade kõige rohkem müüdud laulu "Hello, Dolly", mis jõudis esikohale popmuusika edetabelis Pop Chart, lükates kohalt Beatlesid. Mõjutused jazz’ile Louis Armstrong avaldas jazz’i arengule suurt mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli
Hubble'it 1931. aastal, et teda tänada. 1934. aastal avaldas Hubble raamatu "Punanihked udukogu spektris". 1942. aastal lahkus Hubble Mount Wilsonist, et Teises maailmasõjas natsismi vastu võidelda. Ta tahtis ühineda armeega, kuid mõistis, et saab oma riigi heaks teadlasena rohkem ära teha. 1946. aastal autasustati teda teenetemedaliga. Aga see ei olnud viimane auavaldus, mis talle osaks sai. 1948. aastal valiti ta Oxfordi Queensi kolledzi auliikmeks panuse eest astronoomiasse. Pärast sõja lõppu jätkas Hubble oma tööd Mount Wilsonis, kus ta üritas veenda oma tööandjaid selles, et on vaja muretseda veel parem teleskoop veelgi kaugemate Universumi alade uurimiseks. Hubble aitas luua Hale'i teleskoobi, mis pandi üles Mount Palomari observatooriumisse. Hubble'il oli au olla esimene, kes seda kasutab. Kui BBC küsis temalt, mida ta loodab
[15] Mõnikord tegi ta jällegi vastupidi geograafiliselt stilistilisi lihtsustusi, et aidata sõitjaid. Näiteks, Queens Boulevard, suur maantee Queensis. Hiljutised kaardid ei kajastanud selle suhteid metrooga, sest nad kas ignoreerisid seda täiesti nagu Vignelli kaardil, näidatud joonisel 15[a] või jätsid selle tahaplaanile nagu praegusel MTA kaardil näidatud joonisel 15[c]. [15] Oma kaardil stiliseeris ta Queensi Boulevardi sirge joonena ( joonis 15 [b]). ,,Ma otsustasin nii teha, et kasutajad märkaksid kergesti seda rada ja saaksid kindlaks teha ''rada vahetavad'' metroo liinid, mis mööda seda liiguvad".[15] Tema stiliseeritud lähenemine püüab paremini edasi anda metroo suhteid Queensi tänavate vahel, mida ei ole näha ei Vignelli ega MTA kaardil. Metrookaart kui graafilise disaini zanr (Joonis 15)
annaabi.ee 
