Samal ajal ka matemaatika ja loodusteaduste Oxford. Cambridge asutati 13.sajandil. Hispaania arstiteaduse keskus Salamanca ülikool. Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 14.sajandil. Põhja-Euroopas veel kauem, esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vabakunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1)grammatika kirjutamine 2)retoorika- kõnekunst 3)dialektika- arutluskunst. Nelijärgmist ülemastme ehk quadriviumi : 1)aritmeetika arvutamisõpetus 2)geomeetria- ruumili kujundeid käsitlev matemaatika haru 3)Astronoomia- tähetadus 4)muusika hõlmas ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid.
(kaunistatud) ning luules keerulise sonetivormiga. See kunstistiil hirmus värisema?). kehastab keskaja lõppu sündis Põhja-Prantsusmaal 12.saj ning 6. Koolisüsteemi väljakujunemine see jagunes seitsmeks valitses erinevates kultuurivaldkondades u 16.sajandini (Itaalias vabakunstiks, mis liigitusid triviumi ja quadriviumi ning sündis uus, renessansikunst hoopis varem, 14.saj). Gooti ehituskunst filosoofiaks ja teoloogiaks. Euroopa vanimate ülikoolide on palju õhulisem kui varasemad. Pürgimine kõrgustesse, teke. teravkaarsed värvilisest klaasist aknad, sammaskäigud, ohtralt 7. Kunstide areng käsikäes ajastu ja mõttemaailma arenguga skulptuure. Inseneritehnika kiire areng (kirikud ehitati kindlate ja seda maailma juhib kirik
Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319. aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpitit kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Need, kes põrgisid kirikuvõimu kõrgemaile ametikohtadele, pidid läbi võtma ka quadriviumi ained. Dominiiklaste ordu ja kogu Lääne-Euroopa teaduste keskusteks olid Bologna ja Pariisi ülikool ning Kölni klooster. Nendes linnades pidasid loenguid silmapaistvamad dominiiklaste teoreetikud ja skolastika süstematiseerijad Albertus Magnus ning Aquino Thomas. Skolastika ülesandeks oli kõige selle tõlgendamine ja süstematiseerimine, milles kirik nägi ristiusu õpetuse sisu. Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati
annaabi.ee 
