Männi-juureüraskid toituvad juurekaelast ja peajuurest. Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) ja latipihklane (Pissodes piniphilus) kahjustavad eelkõige teiste kahjurputukate või seenhaiguste nõrgestatud noori puid. Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavad männikutes aga ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Mände kahjustavatest ürasklastest on Eestis esindatud hiidürask (Dendroctonus micans), kahekidane ja neljakidane võraürask (Pityogenes bidentatus ja P. quadridens), männi-kooreürask (Ips sexdentatus) ning suur- ja väike-säsiürask (Tomicus piniperda ja T. minor). Pungasid ja võrseid kahjustavad mähkurlaste männi-virvemähkur, männi-vaigumähkur ja männi-ladvamähkur röövikud. Männivaksiku (Bupalus piniaria) vastsed toituvad igas vanuses mändide okastest. Korduvate rünnete korral puud nõrgenevad ning muutuvad vastuvõtlikuks teistele kahjurputukatele ja haigustele
Küpsus ja taastumissööm läbitakse samas perekäigus koore all või ka mujal. Põlvkond kaheaastane. Tõrjeks langetatakse haiged puud ja kooritakse juurekaela kohalt. Hiidüraskil on piisavalt looduslikke vaenlasi ja seega pole selle liigi puhangud eriti sagedased. Võraüraskid (Pityogenes sp.) on 1,5.....3 mm pikkused pruunid mardikad, asustades oksi või peenemaid tüvesid. Männil elutsevad kahekidane võraürask (P. bidentatus) ja neljakidane võraürask (P. quadridens). Lendlus toimub suve esimesel poolel. Haue rajatakse ladva ja okste õhukese koore alla, nii lamavatele kui kasvavatele puudele. Paarituskojast lähtub kiirjalt mitu emakäiku. Vastsekäigud pikad, asudes tihedasti. Noormardikate küpsussööm on haudekohas koore all ja sinna jäädakse ka talvituma. Põlvkond on üheaastane. Kuusekahjurina on tavaline harilik võraürask (P. chalcographus). Lendlus algab mais ja kestab kesksuveni. Asustab peenemaid kiduraid puid, lisaks h. kuusele ka h
annaabi.ee 
