Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m
Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m.
Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0-0,6m
Valime valtsitud ristlõike HE400A.
Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A.
2
Otsaseina tala: h=10,33:25=0,4 m. Valime I-profiili IPE400.
2. Koormused
2.1. Tuulekoormus vastavalt EPN 1.2.6.
Tuule kiiruseks võtame 21 m/s.
Tuulerõhu baasväärtus qref=x v2ref /2=1,25x212 /2=0,28 kN/ m2
=1,25 kg/ m3 õhu tihedus; vref =21 m/s
Meil on tegemist Tallinna tööstuspiirkonnaga, seega on meil III maastikutüüp.
Kr =0,22 Z0 =0,3 Zmin =8m
Z=11,7 m seinale ;Z=13,0 m katusele
Võtame Z=13,0 m
Zmin
Tahvli kõrgus h = 2,0 m Tahvli laius b = 3,0 m Tahvli mass mT = 550 kg Paigaldamisala linnaväline maastik 1. Tuulejõu määramine Tuulejõud määratakse avaldisest [1] Fw = q ref ce ( z )c f Aref c d (1) 2 kus qref keskmise tuulerõhu baasväärtus, N/m ; ce(z) asukohategur, ce(z) 2,3 (joon. 8.1, [1]); cf tuulejõutegur; Aref arvutuslik pindala teguri cf määramisel, m2; cd dünaamikategur. Keskmise tuulerõhu baasväärtust leitakse võrrandiga q ref = v ref 2 /2 (2) kus õhu tihedus, 1,25 kg/m3 [1];
konstruktsioonide puhul (korstnad, mastid, tornid, kõrghooned), kus see eeldus ei kehti, tuleb teha ka dünaamika- ja väsimusarvutused. 4 Tuulekoormus esitatakse üldjuhul konstruktsiooni pinnaga risti mõjuva tuulerõhuna. Mõnede konstruktsioonide ja konstruktsioonielementide korral on sobiv esitada tuulekoormus resultandina koondatud tuulejõuna või momendina. Tuulerõhk Konstruktsiooni välispindadele mõjuva rõhu väärtus we = qref ce ( z )c pe , kus qref on tuulerõhu baasväärtus; c pe on välsrõhutegur; ce ( z ) on asukohategur, mis arvestab maastikutüübi ja reljeefi mõju tuulekiirusele kõrgusel z. Eristatakse maastikutüüpe: I. mere- ja järvekaldad ning tasane maastik, mis on vähemalt 5 km ulatuses tuuletakistuseta; II. linnaväline maastik madalate piiretega, hajali paiknevate hoonete ja puudega; III. linnalähi- ja tööstuspiirkonnad; IV
määratud teisiti (näit. võimalik puutujasihiline hõõrdejõud). Mõne konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi jaoks on sobiv esitada tuulekoormus resultandina - tuulejõuna või -momendina. (2) Tähistusi: · w - tuulerõhk pinnale; · Fw - tuule resultant; · M e = Fw e - väändemoment, kus · e - tuulerõhu ekstsentrilisus; · Ffr - hõõrdejõud; · qref - keskmise tuulerõhu baasväärtus (määratakse tuule kiiruse baasväärtuse alusel; · ce(z) - asukohategur, mis arvestab maastiku tüübi ja reljeefi mõju turbulentsile ja tuule kiirusele kõrgusel z; · z - konkreetsele tuulerõhutegurile vastav arvutus- kõrgus; · cd - dünaamikategur, mis arvestab tuulekoormuse dünaamilist iseloomu ja rõhu pulsatsiooni
ruumid Põrandakoormused, C5 7,5 4,5 aula/spordisaal Katusekoormus, H 0,75 1,5 mittekäidav 4.1.2. Lumekoormus [7] Maapinna lumekoormuse normsuurus: qk=1,50 kN/m2 Avatustegur: Ce=1,0 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] Tuulekiiruse baasväärtus: vref=21 m/s Keskmine tuulerõhu baasväärtus: qref=276 N/m2 Maastikutüüp: II 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] Kvaliteedi aluseks on võetud Tarindi RYL 2010 ja ViimistlusRYL 2000. Valmispindade ja tarindite tolerantsid peavad vastama vähemalt 2. klassi nõuetele. Nimetatud nõuded kehtivad ka nende tööde kohta, mille kohta konkreetset viidet ei ole antud. Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 13670, normaalklassi järgi. 4.2. Hoone kandeskelett 4.2.1. Kandeelemendid
* tulepüsivuse osas eelnevalt konsulteerida projekteerimisosakonnaga Mõned andmed loengukonspektist V.Voltri: Koostas N.N 2011 4 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 2. Tuulekoormus Tuulekoormus leitud vastavalt EPN-ENV 1.2.6 Eeldame, et hoone asub mitte mere ääres, siis v ref=21m/s (mere ääres vref=23m/s) qref=1,25*212/2=275,6N/m2=0,276kN/m2 Eeldame, et hoone asub linnas. Siis ta kuulub neljanda maastikutüüpi Koostas N.N 2011 5 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Hoone kõrgus h=11*2,8=30,8m zmin=16m < z=30,8m, siis cr(z)=cr(zmin)=0,24*ln(30,8/1)= 0,823 ce(z)=0,8232+7*0,24*0,823= 2,059 A=30,8*7*8=1724,8m2 => cpe=cpe,10 h=30,8m < b=8*7=56m d=8*2=16