Ja kasulik töö on 0, kuna vabanev energia hajub soojusena. Aga glükoosi oksüdeerimine rakus kulgeb üle paljude vahestaadiumite, millel on igaühel oma tasakaaluolek → pöörduvus kasvab → selle arvelt saab tööd. S [J/kmol] — entroopia — süsteemi korrapäratuse mõõt. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on S. pöörduv protsess: mittepöörduv protsess: ∆S= qr ∆S= qir T T ∆S — korrapäratuse muutumise mõõt qr — soojushulk, mis kantakse üle pöörduvas protsessis qir — soojushulk, mis kantakse üle mittepöörduvas protsessis T — temperatuur Korratus on tõenäolisem kui kord, seega on tõenäoline, et entroopia kasvab. Kõige tõenäolisem on aga tasakaaluolek, seega võib eeldada, et isevoolulised protsessid kulgevad entroopia kasvu suunas (∆S>0). Isoleeritud süsteemis:
jõududega mehaanikas. Mittepöörduvus tähendab soojuse hajumist, mis väljendub entroopia korvamatus kasvus. Entroopia kasvu seadus isoleeritud süsteemi entroopia ei kahane. See on ühtlasi termodünaamika II seaduse sõnastus. qr Pöörduva protsessi puhul S= =0 ja T qir mittepöörduva protsessi puhul S= >0 , kus T q on protsessi käigus üle kantud soojushulk ja T keskkonna temperatuur. Alati qir > qr . Gibbsi vabaenergia G olekufunktsioon, mis näitab maksimaalset kasulikku tööd, mida isotermiline ja isobaariline protsess teha võib. Selle maksimumi võib
. , . . - .. ( .. ). : .. , . .. .. , .. , .. . - . - .. . 1. 1. 1.1. . (/, /, ...) : r = (1 -) , (1.1.) 100 - (/, /, ...); Ar (%); ; - , ( ); (%). : Qir = 0,01 A r + q 4 (1 - ) , (1.2.) 32680 q4 (%). q4 0,02%. q4 , (1.2.) q4; Qri (/). 1.2. . SO 2 ( )( ) (/, /, ...) : SO2 = 0,02S 1- 1- r ' " S O2 S O2 (1.3.) Sr (%); 'SO2 ,
Y : ,l| r: ll flnr.dli.f ) rtr, / t L= ot '"n ' -- .',r. I| P r , - 6 r r tOr :1 + 1 : _L 1 - .! -] H p- ) M.' qir.,rt ;t A:' ' t r .,,=*'6ia'611 I l.rr' f -l
Y : ,l| r: ll flnr.dli.f ) rtr, / t L= ot '"n ' -- .',r. I| P r , - 6 r r tOr :1 + 1 : _L 1 - .! -] H p- ) M.' qir.,rt ;t A:' ' t r .,,=*'6ia'611 I l.rr' f -l