(Reegli autoriks peetakse Aristotelest.) KÜLLALDASE ALUSE SEADUS (ld principum rationis sufficientis; ik principle of sufficient reason): Ühtki lauset ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid. Tõdede subjektiivsus. Mõistete täpsustamine. Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused
veel modaalsete operaatoritega seotud reeglid. Modaalsete väidete liike on väga palju. Ajaline (temporaalne) modaalne lause on nt ,,Mõnikord tundub kõik mõttetu", aleetiline modaalne lause on nt ,,On võimalik, et Maa on lapik", aksioloogiline modaalne lause on nt ,,On hea, et ma olen rumal", deontiline modaalne lause on nt ,,On lubatud, et mõned inimesed on abielus". Aleetilised (kr sõnast ¢l»qeia 'tõde') modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Kui räägitakse modaalsest loogikast ehk modaalloogikast ega täpsustata, mis tüüpi modaalsest loogikast räägitakse, siis on enamasti tegemist aleetilise loogikaga (alethic logic). 1 Sõna ,,modaalne" tähendus on moodust väljendav (ld modus 'mõõt; viis') ja see sõna on keeleteaduses
annaabi.ee 
