parimad piirkonnad. Eiríkr andis maale nime Grænland ('roheline maa'), arvates, et kui maal on hea nimi, tuleb sinna rohkem inimesi. Tagasi Islandile jõudes levitas ta sõnumit uuest maast ja koos temaga sõitis 985. või986. aastal sinna 25 laeva ümberasujatega. Neist jõudis kohale 14 laeva (teised uppusid tormis või pöördusid poolel teel tagasi). Need inimesed rajasid Gröönimaale kaks asulat: Ida-Asula (Eystribygg, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne- Asula (Vestribygg, Nuuki piirkonnas). Hiljem tuli ümberasujaid veelgi juurde. Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks. Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi (Tunulliarfik) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks Brattahlí (praegune Qagssiarssuk). Saaga järgi olevat Eiríkri kristlasest naine jóhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese kiriku. Saagas öeldakse, et jóhildr lasi kiriku
inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal.. Kõik linnad ja asulad paiknevad Gröönimaa jäävabal rannikul. Gröönimaa rahvastiku põhiosa moodustavad gröönlased, kes on põliselanike eskimote ja Euroopast tulnud asukate järeltulijad. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist. 45 000 inimest elab LINNADES. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulad on veel : Qaqortoq, Maniitsoq, Sisimiut, Aasiaat ja Ilulissat. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel. · Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat.
annaabi.ee 
