3.Mudelisegu kihi peale sõelumine 4.Vormkasti täiteseguga täitmine 5.Tihendamine äärelt keskosa poole 6.Üleliigse vormisegu eemaldamine 7.Ventilatsioonikanalite asetamine, et suurendada gaasiläbilaskvust 8.Vormi ümberpööramine 9.Eralduspinna silumine ja kuiva liivaga katmine 10.Ülemise vormkasti asetamine, fikseerimine. Räbupüüdli asetamine, mudeli puuderdamine grafiidiga. 11.Püstkanali mudeli asetamine, ülemine vormkast täidetakse täiteseguga 12.Segu tihendamine äärelt keskosa poole 13.Üleliigse vormisegu eemaldamine 14.Püstkanali juurde lõigatakse valulehter, ventilatsioonikanalite paigutamine, püstkanalite ja tõusukanali mudelite eemaldamine 15.Sulametalli valamine vormi 16.Jahutamine 17.Metalli eemaldamine vormist
Kui vormkast on täis, eemaldada üleliigne segu, et saada kasti peale horisontaalne pind. Gaasiläbilaskvuse parandamiseks torgata nõelaga segusse ventilatsioonikanalid, mis ei tohi ulatuda mudelini. Pöörata vorm ümber, siluda kahe vormi eralduspinda ning katta see kuiva liivaga. Nüüd asetada alumisele vormkastile ülemine ning fikseerida juhtvarrastega. Paigutada õigele kohale räbupüüdel, tõusukanal ning püstkanal. Seejärel täita ning tihendada vorm seguga. Püstkanali juurde lõigata valulehter, torgata nõelaga ka sellesse vormipoolde ventilatsioonikanalid ning võtta välja püstkanali, tõusukanali ning räbupüüdli mudelid. Seejärel lõigata alumisse vormipoolde toitekanal, ni- isutada vormisegu mudeli ümber ja eemaldada mudel vormist. Vajadusel korrigeerida mudeli eemaldamisel tekkinud kahjustusi vormis. 3. Valamine Valamiseks tuleb vorm kokku panna ning fikseerida varrastega. Valamisel jälgida, et püstkanal oleks kogu
Vormi eskiis lõikes. Minu variandil on tegemist valuteras valusulamiga. Seetõttu erineb minu liivvorm malm valandi omast. Erinevalt malmvalandist on mul vaja kompensaatorit(valupead), mis on vajalikud terase suure kahanemise (1,8%) kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks. Terasvaluvormil räbupüüdel puudub. Kompensaatorid asetasin mudeli kõrgeimasse kohta ja võimalikult kaugele toitekanalist ja nagu eelnevalt mainitud asub läbivavas kärn. Peale püstkanali valmistamist on mõtekas tema ülemisse otsa valamise hõlbustamiseks teha valulehter. Joonis 3 Vormi eksiis 1. ja 2. Vormikastid 3. Vormisegu 4. Püstkanal 5. Kärn 6. Vormi eraldustasand 7. Tõusukanal 8. Kompensaator (valupea) 9. Toitekanal 10. Valulehter 4. Antud valuprotsessi iseloomustus Valandite täpsus ja pinnakaredus oleneb suuresti vormi valmistaja oskustest, kui vorm pole
Soesurvetöötlus- toimub tingimustes, kus tugevnemisega kaasnevad taastumisprotsessid ei jõua suhteliselt temperatuuride tõttu lõpuni minna. Rekristalliseerumine toimub osaliselt või ei toimu üldse. Deformeerimis kiirus võib olla küllalt suur. Kasutatakse selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude ja parandada toote täpsust ja pinnakvaliteeti. 6. Valulehter e valukauss- valukanalite süsteemi põhiosa, püstkanali abil juhitakse läbi valukausi sulametall valukanalite süsteemi teiste osadeni. 7. Kokillvalu pressimisaeg- ühest kokillist võib teha kuni 1000 teras-, kuni 10 000 malm- ja kuni 250 000 alumiiniumvalandit. 8. Survevalu, miks ei saa valada terast ja malmi?Kuna survevalul on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel. 9. MIG/MAG ja käsikaarkeevituse erinevus? Käsikaarkeevituse puhul ei kasutata kaitsegaasi,