Nurk kahe tasapinna vahel võrdub nurgaga nende tasapindade normaalide vahel. Lahenduskäik: valime tasapindade lähedusse vabalt ühe ruumipunkti, millest tuletame mõlema tasapinna normalid. Nurk sirgjoone ja tasandi vahel on nurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel sellel tasapinnal. Lisaprojektsioonid Kasutatakse ülesande lihtsamaks lahendamiseks või objektist piltlikuma kujutise saamiseks. Praktikas kasutavad lisaprojektsioonida tuletamisevõtteid: *objekti pööramisvõte *lisaekraani võte *uute kujutamiskiirte võte Pöördkoonuse lõiked - Kui lõikav tasapind läbib koonuse tippu, siis lõige on kolmnurk - Kui lõikav tasapind on risti koonuse teljega, siis lõige on ring - Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on ellips(sealhulgas ringjoon) - Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool
27. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon. 28. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Läbi antud sirge (s) võtame abitasandi, mis on risti põhi- või esiekraaniga. 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge. 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis on antud tasandi ja sirge lõikepunkt. 29. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. 1) Objekti pööramisvõte. Muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes, pöörates selleks objekti ümber sobivalt valitud telje. 2) Lisaekraani võte. Muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigalejääva objekti suhtes. 3) Uute kujutamiskiirte võte. Muudetakse kujutamiskiirte sihti.
Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon. 28. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Läbi antud sirge (s) võtame abitasandi, mis on risti põhi- või esiekraaniga. 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge. 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis on antud tasandi ja sirge lõikepunkt. 29. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. 1) Objekti pööramisvõte. Muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes, pöörates selleks objekti ümber sobivalt valitud telje. 2) Lisaekraani võte. Muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigalejääva objekti suhtes. 3) Uute kujutamiskiirte võte. Muudetakse kujutamiskiirte sihti.
27. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon. 28. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Läbi antud sirge (s) võtame abitasandi, mis on risti põhi- või esiekraaniga. 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge. 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis on antud tasandi ja sirge lõikepunkt. 29. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. 1) Objekti pööramisvõte. Muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes, pöörates selleks objekti ümber sobivalt valitud telje. 2) Lisaekraani võte. Muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigalejääva objekti suhtes. 3) Uute kujutamiskiirte võte. Muudetakse kujutamiskiirte sihti.
N Joon. 35 5. LISAPROJEKTSIOONIDE TULETAMINE JA KASUTAMINE Objekti projektsioonid pole alati kõige sobivamad antud ülesande lahendamiseks. Objektist ülevaatlikuma kujutise saamiseks tekib vajadus tuletada lisaprojektsioone (uut või abiprojektsioone). Praktikas on kasutusel rida võtteid, mille vaatleme järgmisi: a) objekti pööramisvõte. Muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kujutamiskiirte suhtes; b) lisaekraani võte. Muudetakse ekraani ja vastavate kujutamiskiirte asendit paigaljääva objekti suhtes. Püütakse kujutamiskiirte, objekti ja ekraani vastastikust asendit muuta nii, et lisaprojektsioon tuleks võimalikult lihtne. 5.1. Objekti pööramisvõte Pööramisel võetakse keha pöördeteljeks harilikult ekraani normaal või nivoosirge. 5.1.1. Pööramine ümber normaali.
annaabi.ee 
