Neenetsi keelel on kaks peamurret: metsaneenetsi (kõneleb tuhatkond) ja ülejäänud kasutavad tundraneenetsi keelt. Täishäälikuid on neenetsi keeles ainul 7, kaashäälikuid 18, lisaks 14 peenendust (vt. tabel 1) Neenetsikeel on tõsiselt ohustatud ja neenetseid kelle emakeel on neenetsikeel jääb aina vähemaks (vt tabel 2) . Neenetsite tähestik algselt põhines ladina tähestikul. 1883 aastal muudeti see kirillitsa põhiseks. (Taagepera, 1999, lk 392-393; Neenetsid, 2018) Tabel 1. Põhisõnad neenetsi keeles (peenendusmärgid märgitud ülakoma abil) (Korhonen ja Kulonen, 1991) 4 silm süda nimi kala vesi tuli säew s'ei n'umq hal'e iiq tu Tabel 2. Neenetsite rahvaarv ja neenetsikeele oskus (1995) 1.4 Neenetsite tegevusalad Peamiselt tegelevad neenetsid kalastamise ja küttimisega. Neenetsid kasvatavad ka
emotsioonisõnavarast tuletised, liitsõnu oli 13% ja morfoloogiliselt lihtsaid tüvisõnu 14%. Üks katse eesmärke oli välja selgitada, mis on eestikeelsed emotsioonide põhinimetused ja kas nad kuuluvad või ei kuulu eesti keele põhisõnavara hulka. Keele põhisõnavara iseloomustab morfoloogiline lihtsus, kõigisse kontekstidesse sobimine, põhitasandi objekti või nähtuse 5 tähistamine. Lapsed omandavad kõigepealt põhisõnad ja neile sõnadele on omane psühholoogiline esiletulevus. Kõige täpsemini mõõdab sõnade psühholoogilist esiletulekut nn kognitiivse esilduvuse indeks, mis seob sõna esinemissageduse loetelukatses tema esiletuleku keskmise positsiooniga. Eesti keeles on emotsioonide põhinimetusteks viha (0,175), armastus (0,137), rõõm (0,135), kurbus (0,134). Eestlaste põhiemotsioonide hulka kuuluvad vaid osaliselt need emotsioonid, mida psühholoogid põhiemotsioonideks peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
