Riided on mittesõnalise suhtlemise vahend. Nad võivad signaliseerida entilist päritolu, sissetuleku taste ja sotsiaalset seisundit, samuti inimese isiklikke värvi, stiili ja moe-eelistusi. Enamus inimesi saavutab iseseisvaks riietumiseks vajalikud käelised oskused. Vahetult nahaga kokkupuutuvad riideesemed puutuvad kokku ka higiga, rasuga, epiteelrakkude kestadega, samuti mikroorganismidega, kellel on seal optimaalsed tingimused kiireks paljunemiseks. Seepärast tuleb päevariided magamise ajaks teiste vastu vahetada ning ideaaljuhul tuleks päevariided iga päev vahetada. Oskuslik riietevalik võib vähendada pinget aju soojusregulatsioonikeskuses, kaitstes vihma, külma, tuule, kuumuse ja päikeste eest. Riietus võib kaitsta ka vigastuste eest, näiteks kaitsekiiver. Riietumise toiming pakub võimalusi otsuste langetamiseks, aidates arendada enesemääramistunnet, mis on oluline osa eneseteostusest.
ukse juures. Ta teeb ettevaatlikult ukse lahti – ainult särav latern. Ratchett võtab raamatu, istub kokkupandavale voodile, millel lebab kõva madrats ja loeb ühe lehekülje, siis teise lehekülje kuni kuuleb koputust – ta tekk! Ta läheb reipalt uksele vastu avab selle ning näeb tuttavat nägu tekiga. „Merci beaucoup!“ ütleb Ratchett ning võtab teki vastu. Teenindaja ruttab minema. Ratchett vahetab ebamugavad päevariided ööürbi vastu. Mässib ennast kahe teki sisse ja jääb magama. Ta ärkab mõni tund hiljem – ja võpatades, ta ärkab lähedusest kostunud valju oige peale. Samal silmapilgul on kuulda teravat kellahelinat. Vagunisaatja koputab Ratchetti uksele. Ratchett ei vasta. Ka teine koputus. „Ce n’est rien. Je me suis trompé,” hõikab Ratchett. „Bien, monsieur.” Vagunisaatja kiirustab minema ja Ratchett püüab taas magama jääda. *
annaabi.ee 
