ehitamisel eemaldatud pinnase tõttu). Tuleks arvestada ka naabervundamentide mõju (nurgapunkti meetodil), see on väga töömahukas, mistõttu tehakse selline arvutus vastava programmi abil arvutis. Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni. Viimane leitakse kui sügavus, kus vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge ´pz on 5 korda väiksem pinnase omakaalupingest ´gz. 3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon sI = ´pzihi /Ei , kus ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; hi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana i= j si = s i =1 i Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja
kokkusurumisega. Vähe ületihenenud pinnase korral tuleb kasutada juhul, kui kogupinge (omakaalupinge ja vundamendist tingitud lisapinge summa) ületab eeltihenemissurve pc , kahte erinevat pinnase kokkusurutavuse parameetrit. Üks vastab kokkusurutavusele pinge muutusele omakaalupingest eeltihenemissurveni ja teine eeltihenemissurvest kogupingeni. 7.5 Summeerimismeetod integreeritud pingeepüüride abil Avaldises 7.8 pzihi tähendab pingeepüüri pindala elementaarkihi ulatusel. Elementaarkihtide vajumite summeerimine tähendab sisuliselt kõverjoonelise pingeepüüri pinna määramist numbrilise integreerimise teel. Elementaarkihtideks jaotamine on vajalik piisava täpsuse saavutamiseks. Kihilises pinnases erinevate deformatsioonimoodulitega võib seega vajumi arvutamise valemi kirjutada kujul 1 2 j
annaabi.ee 
