Herodotos arvas, et 3000 a peab inimese hing käima ja minema läbi kuiva maa, mere, õhu sfääri ja taas inimesesse. Hinged onn sunnitud rändama, kuna keha on hingele vangla. Hing peab ennast lunastama, et rändest vabaneda. Tuleb elada kasinat elu, hoiduda vereohvrist, olla taimetoiduline, täita teatud tabusid. Erinevatel gruppidel olid erinevad nõuded. Orpheuse pooldajad levitasid oma raamatuid. Pythagorlased arvasid, et kasinast elust üksi ei aita- tuleb ka filosofeerida. Pythagorlased räägivad, et pärast surma halavad lähevad Tartarosse ja nati halvad Hadesesse ja head lähevad õndsate saarele, kus on päike ja kuu. Eristub 3 suunitlust(matmisel ja surmajärgsusel): · Dionysos/Bacchos (hing ei sünni uuesti; vereohver nõutud); · Orpheus (hing sünnib uuesti; vereohver keelatud ; · pythagorlased (võtavad üle ORpheuselt ja Apollonilt; vereohver ei sobi; lisasid filosoofilise õpetuse).
esimesena atsionaalsete meetoditega maailmas toimuvale spekulatiivseid seletusi. Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose koolkonna mõistet joonia filosoofiale laiemalt. Käibel on ka termin "joonia natuurfilosoofia", mis on aga eksitav, kui kr. physis tõlgitakse ld. natura'ks ning asetatakse see uusaegse loodusteaduse mõistevõrgustikku. Pythagorlased Pythagoras emigreerus Jooniast LõunaItaaliasse, ent ei viinud kaasa joonia uudishimu kosmoloogiliste spekulatsioonide vastu ning kriitilist hoiakut traditsiooniliste müütiliste tõekspidamiste suhtes. Kreeka maailma lääne ja idapoolse osa filosoofia erinevat suunitlust on püütud põhjendada nt erinevate geograafiliste (Hegel) või sotsiaalsete ja poliitiliste (KirkRavenSchof. 1983:213) tingimustega. Traditsiooni järgi avaldus
annaabi.ee 
