targad ja korrumpeerumatud.See võid olla seoses sellega, et just tol ajal Ateenas valitsev demokraatia viis Sokratese hukule. 2) Koopamüüt ehk et inimesed elavad nagu koopas ning nad näevad varjusid seintel ja peavad neid tõelisteks asjadeks. Tõelised asjad ehk ideed aga asuvad hoopis mujal ja inimesed näevad nende varje.Seda võib seostada sellega, mida Platon õppis Pythagoraselt,et Meelte abil tajutav maailm on liiga ebastabiilne, et olla tõese teadmise allikaks. 3) Ta väitis, et õppimine pole millegi uue avastamine, vaid meenutamine. Seda väidet võib seostada Sokrateselt saadud veendumusega, et dialektika ehk vasturääkivuse abil on võimalik saada teadmist hüve. Arvamus: Sokrates võis küll saada mõtteainet teistelt filosoofidelt, kuid ta täiustas neid
o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad ning mitte alati polnud ohvriloomi sada. Esmalt tõestame seda nii nagu tegi Eukleides oma raamatus "Elemendid." Vastavalt Eukleidese teoreemile on ja Liites need kokku saame, et Esitan siinkohal selle teoreemi ja tema tõestuse mõttekäigu sellisena, nagu pärines see Pythagoraselt. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile ehitatud ruudu pindala võrdub ülejäänud kahele küljele ehitatud ruutude pindaladega. Eeldame, et hüpotenuusi ümber on selle täisnurkse kolmnurga täpsed koopiad. Suure ruudu pindala on ühelt poolt leitav kui (a + b)2. Et kolmnurga pindala on , siis teiselt poolt on suure ruudu pindala leitav kui , seega . Teisendades võrdust, saame a2 + 2ab + b2 = c2 + 2ab ehk a2 + b2 = c2. MOTT
· 41. a pagendati ta inimtühjale Korsika saarele, kus veetis 8 aastat. · Keiser Claudiuse teine naine Agrippina tõi Seneca pagendusest tagasi ja määras oma poja Nero kasvatajaks. · Nero sai keisriks 54. aastal, tegelikud valitsejad olid algul Seneca ja prefekt Burrus. 59. aastast hakkas Nero kõiges toimima nii nagu ise heaks arvas. Seneca oli filosoofiliste vaadete poolest eklektik, põhiseisukohtadel stoikude õpetuse pooldaja, ideid laenas ta ka Pythagoraselt, küünikutelt ja Epikuroselt. Eesmärgiks oli hingelise tasakaalu saavutamine sõltumata tervislikust seisundist, inimeste suhtumisest, sotsiaalsetest või majanduslikest oludest ning kohast ja ajast, kus ollakse või elatakse. 12 raamatut dialooge: ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest",,,Meelekindlusest" Lohutuskirjad ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. k. 1996, 2008) Tragöödiad:
annaabi.ee 
