· xi Joonis 5.9 Kuna f (x) on eelduse kohaselt diferentseeruv, on vaadeldav joon sile. Sile joon on aga sirgestuv (st suurendamisel muutub "sirgemaks"). J¨arelikult on v¨aikese xi korral osakaar li ligikaudselt sirgl~oik ja joonisel 5.9 on ligikaudne t¨aisnurkne kolmnurk. Seega v~oime me li pikkuse arvutamisel kasutada Pythago- rase teoreemi. T¨ahistades li pikkuse samuti li -ga saame li (xi )2 + (yi )2 . (5.40) 137 Edasi avaldame selles valemis esineva funktsiooni muudu yi argumendi muudu xi kaudu. Selleks sobib kasutada Lagrange'i teoreemi (vt §3.9). Nimetatud teoreemi p~ohjal leidub vahemikus (xi-1 , xi ) punkt pi nii, et kehtib v~ordus
· xi Joonis 5.9 Kuna f (x) on eelduse kohaselt diferentseeruv, on vaadeldav joon sile. Sile joon on aga sirgestuv (st suurendamisel muutub "sirgemaks"). J¨arelikult on v¨aikese xi korral osakaar li ligikaudselt sirgl~oik ja joonisel 5.9 on ligikaudne t¨ aisnurkne kolmnurk. Seega v~oime me li pikkuse arvutamisel kasutada Pythago- rase teoreemi. T¨ahistades li pikkuse samuti li -ga saame li (xi )2 + (yi )2 . (5.40) 137 Edasi avaldame selles valemis esineva funktsiooni muudu yi argumendi muudu xi kaudu. Selleks sobib kasutada Lagrange'i teoreemi (vt §3.9). Nimetatud teoreemi p~ohjal leidub vahemikus (xi-1 , xi ) punkt pi nii, et kehtib v~ordus
annaabi.ee 
