Ehk kujunes uus liitlaspoliitika ja lahingutaktika. Jäid alles veel Lõuna-Itaalia Kreeka linnad. Suurim oli Tarentum (Taras). Seal 280 läksid tülli roomlastega. Roomlased võitlesid Pyrrosega ja see oli viimane etapp Itaalia alistamises. Pyrros võitis roomalasi kahes lahingus (pyrrose võit- selline võit, mis ähvardab sind ennast), finantsprobleemid. Taganes ja läks hoopis
üksteise järel Antipatros, Kassandros, Demetrios Poliorketes, vahepeal lühikest aega Epeirose kuningas Pyrrhos, seejärel Lysimachos ja Ptolemaios Keraunos. Viimase hukkumine 279. a. galaatide sissetungi käigus viisid riigi kaosesse. Olukord rahunes järkjärgult Demetrios Poliorketese poja Antigonos Gonatase (277 239) võimuletõusuga pärast võitu sissetungijate üle. Esialgu tuli Gonatasel siiski võidelda 275. a. Itaaliast tagasi pöördunud Pyrrosega. Alles viimase surm Peloponnesosel Argose ründamise käigus (272. a.) vabastas Makedoonia valitseja ohtlikust vastasest. Gonatas oli oma isalt pärinud mitmed tugipunktid Kreekas (tähtsamad neist nn Hellase ahelad: Ateena sadam 64 Pireus, Korintose akropol [Akrokorinthos], Chalkis Euboia saarel ja Poliorketese rajatud