kogeb inimene ataraxia't ja apatheia't ehk rahu ja meelekindlust. Pyrrhoni suunitlus oli eelkõige eetiline ehk seotud õige eluviisi ja õnne küsimustega. Seejuures oli ta pigem nn elukunstnik kui teoreetik, näitas pigem eeskuju kui põhjendas. Pyrrhoni nimega seostas end hiljem uuspürronismiks nimetanud vool, mis seadis kahtluse alla ka tõsikindlatena esitatavad väited teadmise saavutamatusest, kuid ometi leidis olevat Pyrrhoni sobiva kehastama eeskuju enda vaadetele. Pyrrhonit loetakse esimeseks programmiliseks skeptikuks ja esimese skeptilise koolkonna rajajaks. Ise ta kirjutada ei eelistanud, kuid tema õpilase Timoni sulest on säilinud mõned pärimused ja populariseerivad kirjutised Pyrrhoni mõtetest. Vanemad skeptikud tegelevad peamiselt kolme teemaga. Esimene on tunnetusteoreetilist laadi: ületamatu lõhe päristise faktilisuse ning (inimliku, individuaalse) näilikkuse ("akatalepsia") vahel. Ei meeletaju ega ka mõtlemine ava meile
Kirjeldan ja analüüsin skeptikute troope ja otsin erinevusi antiikaja ja tänapäeva vahel. Kirjeldan kolme skeptikute põhiteesi ja võrdlen neid tänapäeva seisukohtadega. Oma töös kasutan kirjandust ja internetis leiduvaid artikleid. Tegemist on huvitava ettevõtmisega, kas saab pidada tõeks antiikaja antiikajal inimeste poolt välja öeldud mõtteid ja kuidas need on ajale vastu pidanud. 1. SKEPTITISMIST ÜLDISELT Kreeka filosoofi Pyrrhonit loetakse esimese skeptilise koolkonna rajajaks. Omapäraks oli Pyrrhoni juures see, et ise ta kirjutanud üles oma mõtteid, enamus mõtteid on üles kirjutanud 4 tema õpilase Timon. Vanemad skeptikud tegelevad peamiselt kolme teemaga: esimene on tunnetusteoreetilist laadi: Pole õige väita asjade kohta mis need on, vaid kuidas nad näivad. Teine probleem: kui me ei saa väita asjade kohta, mis nad päriselt on, siis kuidas neisse suhtuda
annaabi.ee 
