Maol eristatakse ka eraldi osi. See on vajalik selleks, et kirjeldada erinevata maopiirkondade funktsioone. Funktsioonid kogu mao ulatuses pole kaugeltki ühesugused. Need osad on: 1) Maolävi (kõige kõrgemal – sealt, kus toit makku jõuab); 2) mao põhimik (fundus) – skeemil viirutatud ala; 3) mao keha ehk corpus – skeemil kollane ala; 4) antrum (koobas); 5)pylomus (üleminekuosa peensoolele) – ringjas sulgurlihas takistab kokkutõmbunult söögi üleminekut. Pylomuse kanal – mida ühendab. Mao osi on vaja funktsiooni kirjeldamiseks. Iga osa produtseerib eri aineid – eri hormoone ja ensüüme. Maonõre koostis ja omadused 1) HCl (vesinikkloriid) – teda produtseerivad funduse( põhimiku) piirkonna parietaalrakud. 2) Parietaalrakud produtseerivad ka sisemist vereloome faktorit ehk Castle’i faktor. Castle’i faktori funktsioon: vajalik punaste vereliblede (elektrotsüütide) tekkeks
piirkonda. Ülejäänud allapoole jäänud mao osa on kokkutõmbunud (et toit fundusest alla ei vajuks), Funduse piirkond venib välja vastavalt sellele, kui palju sinna toitu tuleb. Mao liigutuste tekkekohaks generaatoriks on ülemise ja keskmise kolmandiku piiril paiknev neuronite kogumik, mida kutsutakse ka rütmi..??? Siin tekib regulaarse sagedusega aktiivsus (umbes 3xminutis), mis põhjustab mao lihaste lainelise kokkutõmbe ja see laine levib antrumi suunas edasi pylomuse poole (soole poole). See laine jõuab sulgurlihaseni välja ja sulgurlihase poolt ümbritsetud kanalist lähevad läbi toiduosakesed, mis on väiksemad kui 1mm teised (suuremad) paisatakse tagasi. Lõpuks kõik kordub. Sellise tagasipaiskamisega hõõrutakse toiduosakesed üksteise vastu, hekseldatakse ühe väiksemateks, kuni lähevad kanalist läbi. Need osad, mis ei lähegi väiksemaks, saavad läbi minna ,,tühja kõhu motoorse aktiivsusega", mis on gaasiline tühja kõhu tsükkel