Kuid julmusega ei saa julmust lõpetada. Iphigeneia oli tegelikult üks kolmest lapsest: tema vend Orestes oli saadetud ustava sõbra juurde, sest Aigisthos oleks ta muidu tapnud, ning õde Elektra oli jäänud ema juurde, kus Aigisthos teda igati kiusas. Terve elu oli Elektra oodanud ja lootnud, et Orestes isa tapmise eest kätte maksaks. Ühel päeval läks ta oma isa hauale paluma, et too venna sinna saadaks, ning justkui palumise peale oligi vend oma sõbra ja nõo Pyladesega ta kõrval. Ka Orestest oli terve ta elu ema tegu vaevanud ning teades, et kuigi poja püha kohustus on isa eest kätte maksta, teeks ta seda ematapja tiitli hinnaga, läks ta Delfi oraakli juurde. Apollon käskis tal isa mõrtsukad selgesõnaliselt tappa ja nõnda ta otsustaski. Elektra, Orestes ja Pylades tegid plaani, et mehed lähevad paleese kui 6
lunastuse, paludes Ateenas Athena kuju ees armu. Ta kahetses pattu, erinevalt oma esivanemaist, ning Athena andestas talle. Iphigeneia olevat ohverdamisel ära päästetud Artemis viis ta tauride maale (Tauris) oma templisse preestrinnaks. Neil oli seal komme ohverdada Artemisele iga kreeklane, kes maale sattus. Iphigeneia pidi hukatavaid ette valmistama. Mõne loo järgi ikka veel erinnüstest piinatud Orestes jõudis koos sõber Pyladesega (Elektra mees) Taurisesse, sest Delfi oraakel oli sealt käskinud tuua ära Artemise püha kuju, siis leidvat ta rahu. Mehed hakkasid Iphigeneiaga vestlema, tuli välja, kes ta on ning et Orestes on ta vend; neiu võttis jumalakuju ning kasutades oma mõjuvõimu kohalike hulgas, põgenes koos venna ja õemehega. Korraks 13
annaabi.ee 
