Tagasi Metuusala juurde (1921, e.k 1931) inimsoo parandamisest, autor tahab anda oma sajandile uut usku, uut teaduslikult põhjendatud religiooni. Hilisemates näidendites on korduvteemaks poliitika või rahvusvahelised suhted, parimaks näiteks on ,,Õunakäru" (1929, e.k 1972). Shaw näidendeid on väga mitmel korral kasutatud ka muusikali või ooperi alustekstina. Muusikalina on väga populaarne Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" mis põhineb Pygmalionil. ,,Inimene ja relvad" sai aluseks aga Oscar Straussi ooperile ,,sokolaadisõdur" George Bernard Shaw pildid Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/George_Bernard_Shaw http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1925/shaw-bio.html 20 saiandi kirjanikke
kuid neid lugusid ei saa võtta kui kreeka piiblit, kreeka religiooni katekismust. Müüdid kujutavad endas sageli teadust, mis tekkis sis, kui inimene püüdis esmakordselt seletada kõike seda, mida nägi enese ümber. Kuid on olemas ohtsalt ka niisuguseid müüte, mis ei seleta üldse midagi. Need lood kujutavad endast üksnes meelelahutust, palasid, mida inimesed üksteisele pikkadel talveõhtutel jutustavad. ,,Pygmalionil ja Galateia" lugu on üheks niisuguseks. Kuid neis teostes esineb ka religioon. Kindlasti taustal, kuid ikkagi selgesti märgatvalt. Alates Homerosest ja lõpetades tragöödiate või isegi hilisemate teostega, võib müütidest välja lugeda, mida inimolend oma jumalailt vajab. Piksepilduja Zeus näis kunagi olevat vihmajumal olnud. Ta oli isegi päikesest võimsam, kuna kaljune Kreeka vajas vihma rohkem kui päikesepaistet ja jumalate jumal
annaabi.ee 
