v t v t v t v t v v t v t t v t v v v v t t v t Vastus: Hulk on kooskõlaline 3. Hx: x on hobune Rx: x on ratsahobune A. (x)(HxRx) Iga hobune on ratsahobune E. (x)(Hx~Rx) Ükski hobune ei ole ratsahobune I. (x)(Hx&Rx) Mõni hobune on ratsahobune O. (x)(Hx&~Rx) Mõni hobune ei ole ratsahobune Vastus: ,,I" lause räägib esialgse vastu 4. a. (x)(Tx&~Bx) b. (x) (PxLx) c. (x) ((Tx&Kx) Ex)) d. (x) ((Px&Lx) Bx)) e. (x) (Px~(Tx&Ex)) 5. 1 (C~R)&(RL) e 2 C (CL) e 3 IR e 4 I e 5 RL 1&E 5,10 6 L E 7 CL 2,8E 8 C 2,7E C~ 9 1&E R 10 R 3,4E 11 ~R 9,8E 4- 12 ~I 11~I
Eelmine võrrandisüsteem on seega esitatav kujul: { p = px + p y pyly4 = pxlx4. Sellest võrrandisüsteemist saame leida x ja y suunas kantavad osakoormused: l 4y l4 px = ! x p 4 4 p ja py = ! y p (1 ! x )p 4 x 4 p . lx ly lx ly Kui plaat koosneks mõlemas suunas eraldi töötavatest ribadest, siis paindemomendid: mx = pxlx² / 8 , my = pyly² / 8. Tegelikud momendid on tekkivate väändemomentide tõttu väiksemad. Võttes arvesse väänet ja võimalikku erinevat plaadi kinnitust toel, võib suurimad avamomendid avaldada kujus ! x l 2x p pl 2x mx , m x x ! y l 2y p pl 2y my , m y y kus m võtab arvesse ääretingimusi ja väänet.