NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! Kolmandal töölehel on abimaterjal ja valemid. Vahetulemused on näha ülesande lehel ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. M12 ja M23 on vastastikune induktiivsus. Esineb korraga ainult üks - kui puudub, tuleb panna väärtuseks 0. Vastused arvutatakse kollastesse lahtritesse. Esimene on efektiivväärtus, teine on faas ( nurk kraadides ). Pw1 ja Pw2 on vattmeetri võimsus vastavalt sellele, kas ta on asetatud skeemi keskosast vasakule või paremale. Edukat sisestamist! NB! Vanasti tuli leida ka neljas potentsiaal, kuid kuna ma avastasin, et nende arvutused olid vigased ning õiged vastused loeti valeks, nad jätsid selle välja. NB! Seda programmi tuleks kasutatada mõistlikus ulatuses ning ülesandeid tuleks ikka proovida lahendada ka ise. NB! Seda teksti lugedes olete nõustunud, et kasutate programmi omal vastutusel
Vetikaid nakatavad väga mitmed erinevad viirused, sh. ssRNA, dsRNA, ssDNA ja dsDNA genoomiga viirused. Enim on uuritud suured dsDNA genoomiga viirused. Need viirused kuuluvad sugukonda Phycodnaviridae ja jagunevad mitmesse perekonda: - Chlorovirus (Paramecium bursaria chlorella virus 1 – PBCV1) - Coccolithovirus (Emiliania huxleyi virus 86 – EhV-86) - Prasinovirus (Micromonas pusilla virus SP1 – MpV-SP1) - Prymnesiovirus (Chrysochromulina brevifilum virus PW1, CbV-PW1) - Phaeovirus (Ectocarpus siliculosus virus 1 – EsV-1; Feldmannia species virus 1- FsV) - Raphidovirus ( Heterosigma akashiwo virus 01 – HaV-01) Palju liike on veel perekondadesse süstematiseerimata. Enim uuritud üherakuliste vetikate, eriti Chlorella viiruseid. Esimene selline viirus - PBCV-1 (Paramecium bursaria Chlorella virus 1) avastati 1981 aastal ainuõõse organismi sümbiontsest Chlorella’st. PBCV-1 virionid
DM on selle sama toote impordi nõudlus. Eeldame, et kodumaised tootjad omavad mingit mõju hinna üle juhul kui nad tegutseksid koos, aga mitte individuaalselt. See on põhjuseks, miks meil on tegemist langeva nõudluskõveraga. Enne subsiidiumide kasutamist oleks ekspordi maht X0 ja hind PW0. Kui eksportijaid subsideeritakse mahus s, nihkub ekspordi pakkumise kõver alla subsideeritavas mahus. See toob endaga kaasa ekspordi kasvu koguseni X1 ning hinna languse tasemele PW1. Ekspordi hind SX C SX-s PW2 B E PW0 F