võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 kraadi. Vt=V0(1+Beetat), kus beeta on 1/273 e ruumpaisumistegur. Isogooriline protsess: protsess, kus temperatuuri tõstmisel 1kraadi võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasi rõhust temperatuuril 0 kraadi, pt=p0(1+kammat) kus kamma = 1/273 e termiline rõhutegur. Ideaalse gaasi oleku võrrand: (P1V1)/T1=(P2V2)/T2 P on rõhk paskalites, V on gaasi ruumala m3, T on temperatuur Kelvinites. PV/T=A Clapeyroni võrrand. pVkm=RT R=8,31*10astmes3 J/kmol*K – uinuv. Gaasi konstant. Vkm=22,4 mastmes3/kmol Tahke keha soojuspaisumine: deltal=lt-l0 lt=l0(1+alfat) 1+alfat=joonpaisumise binoom. DeltaV=Vt-V0 Vt=V0(1+beetat) 1+beetat =ruumpaisumise binoom. Beeta =3alfa. Vt=V0(1+3alfat) Aine agregaatoleku muutused: Tahke – sulamine ja tahkumine, sublimeerumine(tahke-gaas). Vedel – aurustumine ja kondentseerumine. Aine oleku diagramm: Y = temperatuur ja X = energia lisamine... Algab siis tahkest... tõuseb kuni Tsulamine.
Sellest valemist järeldub, et konstantse n korral on rõhk võrdeline molekuli kulgliiku-mise keskmise kin. energiaga . Ideaalse gaasi temperatuuriskaa-la järgi mõõdetud temperatuur T def.-kse kui suurus, mis on võrdeli-ne ideaalse gaasi rõhuga jääval ruumalal. Siit järeldub, et temp. T on võrdeline molekuli kulgliikumise keskmise kin. en.-ga . Võrdeteguri leidmiseks suurusi T ja ühendavas võrrandiks kõrvu-tame võrrandit p=2/3n=2/3n mv2/2 ideaalse gaasi olekuvõrrandi-ga pVkm=RT. Korrutame esimest võrrandit kilomooli ruumalaga V km: pVkm=2/3(nVkm). Teinud ideaalse gaasi olekuvõrrandis asenduse R=N Ak ning arvestanud, et NA/Vkm=n, saame valemi: p=nkT. Kui on tegemist mitme gaasi seguga, on erineva massiga molekulidel erinevad keskmised kiirused, kuid sama keskmine energia. Rõhk on sel juhul p=nkT=(n1+n1+...)kT. Rõhku mille põhust. ühte sorti molekulid tingimusel, et neid on anumas samal hulgal nagu segus, nim. gaasisegu vastava komponendi partsiaalrõhuks
annaabi.ee 
