Mujal mõisates oli näiteks levinud faasanikasvatus, kuid Berg üritas nende kõrval kasvatada veel metskalkuneid. Lisaks kasvatas ta ka metshunte, keda taluperemeestele ja Tartu majaperemeestele vahikoerteks müüdi. 6.Puuviljakasvatus *Alates 1890. aastast propageeris Berg energiliselt puuviljakasvatust. *1891. aastal avaldas ta rahulolu selle üle, et Tartu sügisnäitusel oli juba väljapandud 164 õuna- ja 78 pirnisorti. Ühtlasi, aga kurtis, et puuviljasortide nimede osas valitseb hetkel veel suur segadus.*Soovitas hakata kasvatama kääbuspuuvilju.* Sangastes oli kolm suurt kivimüüridega kaitstud õunaaeda,kus peale kohalike õuna-ja pirnipuude kasvatamise tegeldi ka Poolast, Saksamaalt, Soomest ja mujalt toodud viljapuude kasvatamisega.* Sangastes oli juba 60 aastat suure eduga kasvatatud väikest kollast pirni. 7. Krahv Berg ja tamm Bergi rajatud on sajandi vanune tammik, mis oma kõrguselt võistleb soodsama kliimaga Kesk-Venemaa tammikuga
oma ajaloost. Üks esimesi, kes seda soovitust kuulda võttis oli: Peter Joseph Lenné (1789-1866), botaanik ja professionaalne pargikujundaja Bonnist Saksamaalt. Pani aluse aednikukoolile Potsdamis - Kuninglik Aednike Õppeasutus (Königliche Gärtner-Lehranstalt), mis on üle pooleteise sajandi olnud aia- ja maastikukujunduse ning maastikuhoolduse vaimseks selgrooks kuni tänapäevani. Lenné oli huvitatud ka kodumaiste puuviljasortide aretamisest. Wilhelm III teenistuses hakkas ta koos arhitekt K. F. Schinkel'iga parkidega "ilustama" Potsdami ja Berliini lähiümbrust. Seejuures oli määrava tähtsusega tema panus rahvapargi loomise ja arendamise kui põhimõtteliselt uue ülesande lahendamise näol. Juba esimeste tööde juures Potsdamis (Neuer Garten, 1816) pidas Lenné silmas pargi tihedat sidet ümbrusega. Ülesanne ei lõppenud tema jaoks maatüki piiridega, vaid ta oskas mõelda avaramalt
annaabi.ee 
