pere tarvis. [] Muutusid ka päevased söögiajad. Õhtune peamine söögiaeg toodi nüüd lõunale. Tavaks sai lõunaks keeta korralik soe toit. Suvel ja sügisel söödi varahommikuti oodet. Ka talvel söödi nüüd kahe korra asemel kolm korda. Süüa tehti nüüd tihedamini. [] Üha enam hakati toidukaupa ostma poest. Vähenes kodune silgusoolamine. Silkude ja soolaheeringate ostmine suurenes. Aedadesse toodi uusi aed- ja puuviljasorte (nt tomat). Pipart ja vürtse kasutati vähe. Leibagi hakati rohkem poest ostma. Oma küpsetatud saiu ja pirukaid peeti ikkagi paremaks. Täiesti uudne argitoit oli vorsti-, liha-, juustu-, jm kattega võileib. [] Oma majapidamise saadustest olid esikohal sealiha, piim, kartulid, aed- ja juurviljad. Kanu peeti rohkem munade kui linnuliha pärast. Laual kasvas värske liha osatähtsus. Poest sai ka hakkliha, vorsti ja kotlette. Koort ja kohupiima osteti ka poest
See nähtus on tüütult segav taimesüstemaatikutele - taimedel, kellel puudub tolmlemine, ei saa rakendada põhilist liigi kriteeriumi - ristumisbarjääri kindlakstegemist. Kuna puudub pärilikkusaine segunemine, kujunevad apomiktilistes taimerühmades välja pisiliigid. 6b) Apomiksisega haakub kaudselt omakorda partenokarpia - taime jaoks mõttetu väärarend, mida inimene armastab. Partenokarpia puhul arenevad seemneteta viljad viljastamata õitest. Sellised on enamus seemneteta puuviljasorte (banaanid, apelsinid, pirnid, ananassid, õunad jne.). Vahel nimetatakse ekslikult partenokarpseteks ka apomiktilisi sorte - kui normaalsete seemnetega vili areneb tolmeldamata õiest (kurgil). Eelpool sai juba mainitud risttolmlemist kui kasulikku nähtust. Kõik enne isetolmlemist mainitud tolmlemisviisid on risttolmlemised. Risttolmlemist aitavad tagada mitmed taimede spetsiaalsed omadused. Mitmeid neist on juba enne käsitletud.
annaabi.ee 
